Oma pere ja lemmikloomade kõrval ei tohi unustada turgutamast ka aiataimi, sest kätte jõudnud suvine kuumus kurnab neidki.
Just kuumaga tuleb reeglina niiske ja vihmase kliimaga Eesti kohta harjumatult palju panustada kastmisesse, kuna sarnaselt siinsete elanikega pole palavaga harjunud ka Maarjamaa taimed. Kuumal päeval võib aurustuv veehulk taimedelt kahekordistuda, mis tähendab, et taimed vajavad taastumiseks ka kaks korda enam vett.
Kõige rohkem on kuivaga harilikult hädas suurte lehtedega taimed nagu kobarpead või mõned laudlehed, mis vajavad niiskemat keskkonda. Kõige paremini peavad kuumusele vastu suured puud ja põõsad, millel on võimas laialiulatuv juurestik. Näiteks vahtrad ja hobukastanid, aga ka okaspuud. Samas pikema põua püsides vajavad ka nemad kastmist.
Kastmise kuldreegel on põhjalikkus. Tavaliselt ongi kõige sagedasemaks veaks see, et kastetakse tihti ja vähe, selle asemel, et teha seda veidi harvem, kuid see eest põhjalikult. Soovitame veenduda, et muld on ka sügavamalt märg, mitte pole piserdatud vaid pealiskihti. Lihtsaim moodus on suruda näpp mulda.
Oluline on kasta taimede juuri, sest lehti kastes aurustub vesi kiiremini. Aurustumist aitab oluliselt kahandada ka kastmine varahommikul või õhtupoolikul kui õhutemperatuur on madalam. Keskpäeval ei maksa aga üldse lõõskava päikese käes olla, rääkimata kastmisest. Hästi sobib ka sombune, veidi vihma tibutav päev.
Esialgu tundub veidrana soovitus kasta kas vahetult enne või pärast vihmasadu, kuid sellelgi on oma põhjus. Nimelt imendub vesi kõige paremini märjas mullas, samas kui ärakuivanud pinnast kasta on väga raske. Seejuures tuleb silmas pidada ka kastetava vee temperatuuri. Taimed ei talu ei jääkülma ega kuuma vett, vaid eelistavad toa- või õuesooja kastet. Eriti kahjulik on just jäiselt külma kaevuvee pihustamine lehtedele, mis võib põhjustada haigusi nagu jahukaste.
Muldadest hoiab kõige paremini niiskust savine pinnas. Aiapidajatele, kes elavad liivastel aladel või suisa mere ääres, soovitame kaaluda mulla parandamist turba või savimulla lisamisega.
Kasuks tuleb ka mulla kobestamine, mis takistab niiskuse aurustumist. Oluliselt parandab kuivust peletada multši kasutamine: koorepuru, lehed, kompost või isegi kivid ja kruus taimede ning puude ümber hoiavad mulla niiskena ning vähendavad kastmiskordi. Spetsiaalse puukoortest valmistatud katte saab poest juba 5,30 euroga.
Kastmist kergendavad erinevad vihmutid, eriti juhul kui omal vesi kaevust, tiigist, jõest või muust veekogust käepärast. Olemas on ka mullaalused niisutussüsteemid, kuid nende puhul on reeglina esmainvesteering üsna kopsakas. Samas ei suuda vihmutid alati asendada käsitsi kastmist. Nad on eelkõige asendamatud muru kastmisel, kuid niisutavad pinda ainult kuni 10 cm sügavuselt, millest teistele taimedele ei pruugi piisata. Puude ja põõsaste juured on tunduvalt sügavamal. Erilist tähelepanu vajavad just hiljuti istutatud ja veel halvasti juurdunud taimed, mis ei ole mitmeaastaste liigikaaslastega samavõrra kohanenud. Seega ei asenda vana head, kuid paraku aja ja energiakulukat voolikut aias mitte miski. Õnneks algavad kastmistarvikute hinnad 10 eurost.
Samas ei tasu kohe esimeste kuivuse märkide ilmnemisel heituda. Kui taimed on lontis, ei tähenda see veel, et need tuleb maha kanda. Taoline teguviis on kõigest kaitsereaktsioon kuivusele. Muuhulgas on hea taastumisega muru, kuid kuivus hukutab eelkõige noore, alles kevadel või suvel külvatud muru. Niisiis igal juhul on parim viis kuivuse ohjeldamiseks pidev ja regulaarne kastmine.
Asjatundlikumad aiapidajad on kaalunud ka kastmine piiramist, et taimed arendaks paremini välja oma juurestiku ja saaksid ise hakkama. Seda aga ei saa teha alles hiljuti istutatud ja veel halvasti juurdunud taimedega, mis kastmata lihtsalt ära kuivavad.
Kuumus mõjutab ka teisi igapäevaseid aiatöid. Näiteks soovitame niita muru kuumaga mõni sentimeeter kõrgemalt. Vähendada tasuks ka väetamist ja kui seda ei õnnestu vältida, tuleks väetatud taime ohtralt kasta.
Kaitske suveperioodil oma aeda põua eest ja tagage ilus lopsakas ja roheline koduõu.