Arvutid ja tarvikud
Ideed ja nõuanded
Kuidas muuta kodukontoris töötamine efektiivsemaks?
Foto: Vlada Karpovich. Pexels.com
Viimastel aastatel on kodukontor muutunud üha enam levinumaks. Kodukontoris töötamine on mõne jaoks parim lahendus, teised aga eelistavad otsest suhtlust ja kohapeal töötamist. Kui on ikkagi vaja kodus töötada, siis k...
Parimad sülearvutid 2022 aastal
Foto: Alexandr Podvalny pixabay.com
Kui otsid lisavihjeid ja infot, et milliseid parameetreid uue sülearvuti ostul silmas pidada ja millised on väärt mudelid, millest võiks alustada, oled leidnud just õige artikli.
Aasta on 2022, ja nagu alat...
Väärt mõtteid sellest, mida kinkida isale
mikhail-nilov pexels.com
Mida kinkida isale? See küsimus on lihtsam ja keerulisem, kui arvata võib. Ühelt poolt on mehed sageli kasvatatud nõnda, et nad ei ole harjunud oma soove otse ja avalikult välja ütlema, justnagu oleks kingisaamine miski vei...
Mida kinkida teismelisele – ja mida pigem mitte?
Foto: karsten-winegeart Unsplash.com
Teismelised lapsed ja neile kingituste tegemine on üks peadmurdev kombinatsioon. Kingitused lastele neile enam päris loosi ei lähe, samas võiks aga anda ka säärases vanuses tegelastele võimaluse ja vabaduse la...
Arvutid- kuidas valida parim?
Kui hakkate omale uut arvutit ostma, mõelge hetkeks missugust kompuutrit te eelistate. Valikuid on mitmeid erinevaid. Mõelge ka sellele, missuguseid suuri tegusid te selle taga korda saatma hakkate. Kas soovite masinat vaid netis surfamiseks või tuleb temast tubli tööloom. Äkki on teil hoopis pisike arvutimängude mängimise huvi?
Tuntud tootjatega nagu: Apple, Lenovo, MSI, HP, Samsung ja Dell, võite kindel olla, et tegemist on kvaliteetse tootega, mis kestab kaua.
Et aga teeksite parima valiku, peab kindlasti uurima masina erinevaid tehnilisi näitajaid. Alustame aga algusest.
Arvuti tüüp
On olemas mitut erinevat tüüpi arvuteid, mille hulgast peaksite just enda jaoks sobivaima leidma.
- Klassikaline lauaarvuti ehk tower/torn - masin paigutatakse enamasti arvutilaua alla. Kui arvutikomplektis ei ole kaasas lisaseadmeid nagu hiir, klaviatuur ja monitor, tuleb need kindlasti juurde osta. Tavaliselt on võimalik ka sellise seadme riistvara uuendada. Näiteks lisada masinale juurde uuemaid ja paremaid videokaarte, RAMi ja mälumahtu.
- Monitor tüüpi ehk All in one/kõik ühes kompuuter – on kompaktne seade, sest kogu kompuuter ise asub monitori sees. Te vajate lisaks vaid arvutihiirt ja klaviatuuri.
- Mini PC - on pisike kompuuter ehk miniarvuti. See on küll oluliselt kompaktsem kui suur ja kohmakas lauaarvuti, ent oma võimsuselt jääb ta sellele siiski alla. Mini-PC on mõeldud näiteks netis käimiseks ja lihtsamateks tööülesanneteks.
- Mänguriarvuti - see on kompuutrite tipptase. Mänguriarvuti on võimas ning väga heade tehniliste näitajatega. Ka hinna poolest on sellised seadmed kõige kallimad turul.
- Sülearvutid- on head ja kompaktsed ning samuti sõltuvalt mudelist on need ka väga võimsad ning neid on hea ja lihtne igale poole kaasa võtta. Omakorda jagunevad sülearvutid veel äriklassi ja koduseks kasutamiseks mõeldud masinateks. Süleri puhul jälgige kindlasti ka aku kestust ning ekraani suurust ja selle tüüpi. Ekraan peaks olema vähemalt HD või isegi veel parema resolutsiooniga, näiteks 2K (2560x1440) või hoopis 4K (3840x2160). Kõige populaarsem ekraani suurus on sülearvuti puhul aga 15,6 tolli.
Protsessor ehk CPU
Protsessor on arvuti kõige tähtsam osa ehk arvuti aju. Peamised protsessorite tootjad on Intel Ja AMD. Esimesed neist on pisut kallimad ning need on oma kanda kinnitanud just tavakasutajate hulgas. Protsessoritest veel rääkides on tähtsal kohal ka nende tuumad, täpsemalt nende tuumade arv. Mida rohkem on protsessoril tuumasid, seda kiirem ja ka töökindlam on masin. Neljatuumaline protsessor on tavakasutajale piisav, kuid protsessorinõudlikud tarkvarad vajavad rohkem tuumasid alates 6 tuuma on soovitatav mängimiseks. On olemas ka 32 tuumalisi protsessoreid väga nõudlike programmide ja tegevuste jaoks.
Virtuaalsed tuumad ehk Threads. Osad protsessorid kasutavad ka virtuaalseid tuumasid, mis on tekitatud tarkvaraliselt, kasutades ära antud hetkel täiel koormusel mitte töötavaid tuumasid. Tavaliselt on tootele märgitud füüsiliste tuumade arv ning selle järel ka kogu tuumade arv (füüsilised + virtuaalsed tuumad).
Protsessori taktsagedus
On näitaja, mis annab teada sellest, mitu arvutust suudab kompuuter teha ühe ühiku jooksul ning seda mõõdetakse tavapäraselt hertsides. Tänapäevased arvutusmasinad on aga nii võimsad, et neid mõõdetakse juba gigahertsides (GHz). Tavakasutajatele soovitatakse vähemalt 2 GHz protsessorit. mämgimiseks ja videotöötlusk on sooviatav alates 3GHz taktsagedusel töötavat protsessorit. Tasub ka uurida, kas antud CPU-l on ka maksimaalne taktsagedus lühikesteks väganõudlikeks protsessideks, üldiselt nimetatakse boost kiiruseks, mis võib saavutada ka 4,5 GHz kiiruse.
CPU Vahemälu
Vahemälu hoiustab andmeid seadmes kiireks uuesti kasutamiseks. Mida suurem on vahemälu, seda kiiremini toimub kõik see, mida me kompuutriga parasjagu teeme. Olgu selleks siis piltide töötlemine, muusika kuulamine või videode vaatamine.
Kõvaketas
See on arvuti mälu, ehk kõvakettal talletub kõik see, mis me sinna salvestanud oleme. Seal on nii erinevad pildid, videod kui ka kõik muu vajalik arvuti töötamiseks. Tavakasutajale piisab enamasti 500 GB kõvakettamälust. Kõvakettaid on samuti kahte erinevat tüüpi:
- HDD- on kõige tavalisem ja odavam kõvaketas. Selle puuduseks on kõrgem müratase ja tõsiasi, et võrreldes SSD kettaga, on see pisut aeglasem.
- SSD- kõvaketas on vaikne, kiire ja mis kõige tähtsam- see on väga töökindel. Paraku on selline kõvaketas aga kallim ja neid ei leia nii suure mälumahuga kui HDD kettaid.
RAM
RAM ehk random access memory. See on mäluseade, ilma milleta Arvuti tööd teha ei saaks. RAM on seade, kus kasutaja poolt käivitatud rakendused tegelevad andmete töötlemisega. Mida rohkem RAMi teie arvutil on, seda paremini saab teie arvuti hakkama paljude programmidega korraga või kümnete brauseri vaheakendega. Ideaalne oleks, kui masinal on vähemalt 4 -8 GB RAMi. Mängimiseks ja meediatöötluseks soovitatav miinimum 16GB.
RAMi tüüpidest on populaarsemad DDR2, DDR3 ja DDR4
- DDR2- pisut värskem ja ligi kaks korda kiirem kui seda oli tema eelkäija DDR.
- DDR3- kiirem ja energiasäästlikum, kui DDR2 ning see sobib kokku kolmanda põlvkonna protsessoritega.
- DDR4- parim, kaasaegseim ja kõige energiasäästlikum operatiivmälu, mis hetkel müügil.
Videokaart
Mida suuremate näitajatega on videokaart, seda parem. Siis töötavad ka kõige kaasaegsemad mängud teie arvutis ideaalselt. Ka videokaardil on oma mälu, mis näitab selle töövõimet. Ja mida suurem on kaardi mälumaht, seda parem. See võiks olla vähemalt 1 gigabait ja mängimiseks ja intensiivseks tööks 4 GB või enam.
Peamised videokaardi tootjad on Nvidia ja AMD, konkurentsi pakuvad ka Inteli toodetud graafikakaardid. Tootevalikust leiab palju erinevaid vahendajaid nagu, Msi, Palit, Gigabyte, Asus, jne. Nende puhul tuleb vaadata tootenime järgi, kas on tegemist Nvidia või AMD komponendiga.
Videokaardi mälutüüp näitab aga, missugust tehnoloogiat sealjuures kasutatakse. Mälutüübid on DDR, DDR2, DDR3 ning GDDR3, GDDR4, GDDR5.
OP süsteemid
Operatsioonisüsteem on see, mille abil arvuti töötab. Kõige enamlevinud on Windows ja iOS. Ka Linuxi kasutajaid leidub, kuid siiski suhteliselt vähe. Seetõttu peatume me praegu kahe kõige populaarsema operatsioonisüsteemi juures:
- Windows – on lihtne, loogiline ja väga kasutajasõbralik operatsioonisüsteem. Windowsi suurimaks eeliseks on see, et seda saab muuta ja kujundada vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele. Üldiselt on Windowsi kasutavatele seadmetele võimalik lisaks osta RAMi ja videokaarte ning palju muudki.
- MAC- on seevastu aga Apple seadmete operatsioonisüsteem. Võimalik, et Windowsi kasutajale tundub see esmalt pisut võõras. Kuid tegelikult harjub sellega kiiresti. Macbooki heaks omaduseks on, et iPhone ja teisi Apple seadmeid on omavahel väga lihtne ühendada.
Arvuti korpus ja jahutussüsteem
Hea ja kvaliteetne korpus summutab helisid, mis masina seestpoolt kostuvad ning ühtlasi kaitseb ka masina sisemust. Selleks aga, et arvuti töötaks korralikult ja et see üle ei kuumeneks on masinal vaja jahutussüsteemi. Olemas on näiteks nii õhkjahutus, vedelikjahutus, termoelektriline jahutus kui ka olekuvahetusega jahutus. Sülerite puhul kasutatakse sageli soojustorusid, mis on toodetud hästi soojust juhtivast materjalist ja mille sees asub soojusvahetusvedelik.
Lisad ja liidesed
Liidesed on olulised, et ühendada omavahel arvuti ja monitor ning teised vajalikud seadmed. Kaasaegsetel arvutitel on kas HDMI, DisplayPort või USB-C liides.
Arvutile on võimalik soetada lisaks ka veel väline kõvaketas, tänu millele saate te oma kompuutrile kõvaketta mahtu juurde. Neid on müügil erinevates suurustes.
Komplekteerige omale ise personaalarvuti!
Kui te ei leia müügilt aga täpselt sellist toodet nagu te sooviksite, siis on võimalik kompuuter valmis ehitada ka täiesti nullist. Valige meelepärane korpus ning kõik muud vajaminevad komponendid ning saategi ehitada omale unistuste raali. Jah, detailide komplekteerimine võib küll kauem aega võtta, kuid tulemus on kindlasti seda aega ja vaeva väärt. Ärge unustage ka kõlareid, veebikaamerat ning hiirt ja klaviatuuri osta!
Korduma kippuvad küsimused KKK
Mida jälgida arvuti valimisel?
Masina otstarvet, selle võimsust ning vajaliku võimekust. Võrrelge omavahel erinevaid masinaid ning tehke parim valik, pidades silmas just teie ootuseid uuele seadmele. Tasub eelistada ka tuntud tootjaid. Peamised tehnilised näitajad, mis võiks kodusel personaalarvutil olla on: 4-8 GB (gigabaiti) operatiivmälu, vähemalt 2GHz (gigahertsine) kahe kuni neljatuumaline protsessor, vähemalt 265 gigabaiti SSD sisemälu. Arvutimängude mängimiseks on ka oluline kaasaegne Graafikakaart millel on vähemalt 4GB mälu.
Kui palju operatiivmälu on piisav?
Tavakasutajale internetis surfamiseks ja multimeedia tarbimiseks võiks olla vähemalt 4- 8 GB Ram-i. Mängimiseks ja professionaalseks video- ja fototöötluseks on soovitatav vähemalt 16 GB operatiivmälu. Soetataval seadmel võiks olla vähemalt DDR4 või DDR5 tüüpi Ram. Need on uuemad ja populaarsemad tänapäevastes seadmetes.
Kas lauaarvutid kestavad kauem kui sülearvutid?
See oleneb üldiselt sellest, kui hästi te masinat hoiate ja hooldate. Peamiselt, kui arvuti muutub aeglaseks, on selle tagajärjeks liiga palju taustal töötavaid programme või halb jahutus tolmu tõttu. Üldjuhul on võrreldavad lauaarvuti komponendid sülearvuti komponentidest suurema jõudlusega ning tavaliselt ka parema jahutusega, lauaarvuti komponendid selle pärast võiksid kauem kesta ja pakkuda maksimaalset jõudlust pikemaks ajaks. Lauaarvutiga on teil veel võimalus soetada ja vahetada komponente uuemate ja võimsamate vastu, seega lauaarvuti üldjuhul kestab kauem, aga mitte lisakuludeta. Kuna lauaarvutit tavaliselt väga palju ühest kohast teise ei liigutata siis on ka väiksem oht kukkumisteks ja põrutusteks, mis võiksid arvutit kahjustada.
Mis on arvuti osad?
Arvuti osad on kõik need osad, mis aitavad arvutil ja ka arvuti kasutajal arvuti taga tööd teha. Sülearvutitel on kõik sisse ehitatud ja on kasutamiseks valmis kohe pakendist välja võttes, samuti on ka All-in-one lauaarvutitega vaja läheb ainult hiirt ja klaviatuuri. Nendeks osadeks, mis on arvuti töötamiseks vajalikud on tavaliselt: emaplaat, videokaart, kõvaketas, protsessor, RAM, hiir, klaviatuur ja monitor. Lauaarvuti ostmisel on juurde vaja soetada veel monitor, hiir ja klaviatuur, et hakata seadet kohe kasutama.
Kas all-in-one (AIO) arvutit tasub osta?
Jah, kui te soovite kompaktset masinat töö, multimeediatöötluse ja internetis käimise tarbeks. Lisaks veel, kui teil esineb aeg-ajalt vajadus arvutit liigutada, aga mitte igapäevaselt ja vajate suuremat jõudlust kui seda suudab pakkuda sülearvuti.