Liitu SMART NET lojaalsusprogrammiga ja säästa! Liitu

Filtreerimine

Näita tooteid
Hind
Läbimõõt, mm
Terase mark
Töötemperatuur, °C
Kaubamärk ×
Materjal Metall×
Kuvatud: 1
Sorteeri:
Uks, 130 mm
34,90 / tk
-10% KOODIGA
Uks, 130 mm
  • Materjal: Metall
  • Töötemperatuur: 60 - 200 °C
  • Läbimõõt: 130 mm
Tarne
Kättesaamine väljastuspunktist

Milline korsten majale valida?

Korsten on maja küttesüsteemi väga oluline osa ning see valitakse alati vastavalt kütteseadmele. Korstna valik algab sellest, et selgitatakse välja  kas selle töötingimused on pigem kuivad või märjad.  Niiske keskkond tekib korstnas keskküttekatelde ja veesärgiga kütteseadmete kasutamisel. Nimelt tekib seal kondensaatvesi mis põlemisjääkidega kokkupuutel muutub happeliseks. Kui teil on kodus just selline küttesüsteem, vajate happekindlast  keraamilisest materjalist või spetsiaalse märgistusega metallist moodulkorstent.

Need jagunevad veel omakorda plokk-korstnaks ning kergemateks metallkorstnateks. Esimeste puhul kasutatakse savist või keraamilisest materjalist valmistatud sisetoru ja betoonist lõõriga korstnasüsteeme. Metallkorstendes seevastu on kasutusel 25-millimeetrise isolatsiooniga moodulid madalama, kuni 200-kraadise suitsutemperatuuri jaoks ning 50-millimeetrise isolatsiooniga moodulid kõrgemate temperatuuridele mis on  200-600 kraadi.

Lisaks moodulkorstnale on jätkuvalt kasutusel ka vana hea telliskorsten, kuid kaasaegsete võimaluste varjus on see siiski oma aja ära elanud. Vanasti peeti tellistest laotud korstent lisaküttekehaks, kuid tänapäeval on selle otstabeks siiski vaid suitsu hoonest välja juhtimine. Lisaks ei talu telliskorsten happelist kondensaatvett, mis söövitab selle läbi juba 2-3 aastaga.

Lisaks tahmub telliskivikorsten palju kiiremini ja tahmapõlengud tekitavad tellistesse läbivad  praod, mis võivad halvemal juhul lõppeda tõsise tulekahjuga. Kuna telliskivikorstnal pole ametlikku tootestandardit , siis sõltuvad selle kvaliteet ja omadused vaid selle laduja oskustest ning töökogemusest.

Põlemisel tekkiva suitsu temperatuur

Valitud korstna temperatuuriklass ning kõik teised omadused peavad ühtima kütteseadmega.  Kui nende omadused omavahel ei sobi, on õnnetused kerged tulema. Näiteks võib korsten praguneda ja on oht, et tekib tulekahju.

Korsten tuleb paigaldada vastavalt toote kasutusjuhendile, õigele kaugusele sarikatest, taladest ning puitseintest . Eraldi tähelepanu tuleb pöörata saunaahju külge ühendatavale korstnale, mille temperatuuriklass peab olema T600 .

Küttematerjal

Ka sellest, mis materjaliga köetakse, sõltub korstna valik. Tahke küte on näiteks puit, süsi ja pellet. Sellise kütte põletamine eeldab paremat tõmmet ning põlemise protsessi käigus eraldub rohkem tahma. Tahke materjaliga kütmisel vajate te korstent, mida on võimalik puhastada ja millel on sileda sisepinnaga ümarad lõõrid, sest nii on tahmal raskem koguneda.

Ideaalseks lahenduseks on moodulkorsten, mille sisemine pind võrreldes tellistest korstnaga on oluliselt siledam. Kuna nende siseturud soojenevad üpris kiiresti on ka tõmme oluliselt parem, kui tellistest toodetud korstnal.

Asukoht

Korstna asukohast sõltub palju.  See tuleb ehitada võimalikult vertikaalne ning ühtlasi valida võimalikult lühike ja sirge tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Alati pole aga see võimalik ning juhul kui minnakse teist teed, tuleb kasutada ühenduslõõre. Need ei tohi olla aga pikemad, kui korsten ise.

Mõnikord on vaja aga korstna ehitamisel teha erinevaid kõrvalepõikeid, sest sarikad või vahelae talad jäävad korstna tee peale ette. Sellisel juhul on heaks lahenduseks metallkorsten. Seda on võimalik tänu spetsiaalsetele põlvedele ehitada vajaliku kaldenurgaga.

Materjal

Korstnaid valmistatakse erinevatest materjalidest nagu metall ja kivi. Plokk-korstna saab kergesti vajadusel ka üle krohvida ning metallkorstent on võimalik värvida soovitud tooni. Moodulkorstna puhul on võimalik ka selle moodulid värvida eri tooni. Nii on väljaulatuv korstna osa teistmoodi kui ruumis sees olev moodul. Samuti võib korstna katta kipsplaatidega aga seda vaid juhul, kui need on kinnitatud karkassile ning kips on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kauguse.

Õues asuvat , katusepealset osa tuleb kaitsta spetsiaalse vihmamütsiga. Mõnikord võib täispikkuses väljas paiknev korsten vajada lisasoojustust. Olge tähelepanelik ja jälgige alati, et lumi ja vali tuul korstent ei kahjustaks. Moodulkorsnatele saab alati ümber laduda ka tellised nii, et see näeks välja kui traditsiooniline telliskorsten. Kui katusematerjal on süttimisohtlik on vaja paigaldada ka sädemepüüdja, mis on kergesti süttiva materjali puhul kohustuslik.

Läbimõõt

Suitsulõõri vajaliku läbimõõdu leiate kütteseadme paigaldusjuhendist.  Ahju, kamina või pliidi puhul ütleb nõutava läbimõõdu küttekolde valmistaja. Üldiselt on vaja, et igal küttekoldel on oma eraldi lõõr.

Väikese erandina võib ühte ja samasse suitsulõõri ühendada maksimaalselt kaks ühesugust seadet, mis asuvad samal tasapinnal ehk samal korruse. Selle eelduseks on, et suitsu temperatuur jääb alla 400 kraadi ning korstnaühenduste kõrguste vahe on vähemalt 60 cm.

Kui teil aga asuvad küttekolded erinevatel korrustel, siis tuleohutust silmas pidades on nende kahe küttekeha ühte lõõri liitmine keelatud.

Pikkus

Korstna valimisel tuleb arvestada selle üldpikkust kui ka katusest väljaulatuva osa minimaalset kõrgust, et sellel oleks õige tõmme ning ühtlasi oleks tagatud ka tuleohutus. Näiteks peab kuni 30-kraadise viilkatuse puhul korstna harjapoolne külg ulatuma minimaalselt 0,8 meetrit üle katusepinna. Kui tegemist on teravama kaldenurgaga, siis olenevalt katusematerjali tulekindlusest peab korsten välja ulatuma vähemalt 1-1,5 meetrit. Lamekatuse puhul on selleks miinimumpiiriks 1 meeter, ent 3 meetri raadiuses ei tohi olla ühtegi takistust. Korsten on alati mõistlik paigutada katuseharjale.

K-Rauta veebipoest leiate müügist küttesüsteemide ehitamise jaoks kõik vajaliku parimatelt tootjatelt nagu Abx, Cordivari, Dospel, Isokern, Jeremias, Schiedel ja Wadex.

Korduma Kippuvad küsimused (KKK)

Milline on parim korsten?
Tänasel päeval peetakse kõige tuleohutumaks ja lihtsamaks valikuks moodulkorstent, millel on mitmeid eeliseid telliskorstnate ees.

Kui pikk peaks korsten olema?
Selle suurus sõltub katuse tüübist.  Kuni 30-kraadise viilkatuse puhul peab korstna harjapoolne külg ulatuma minimaalselt 0,8 meetrit üle katusepinna, kui tegemist on teravama kaldenurgaga peab see välja ulatuma vähemalt 1 meeter. Lamedate katuste puhul on väljaulatuva osa piiriks samuti 1 meeter, kuid  3 meetri raadiuses sellest, ei tohi olla ühtegi takistust nagu ventilatsioon või katuse rinnatis.

Mille järgi valida korstent?
Kuna see on maja küttesüsteemi juures oluline osa, valitakse see vastavalt kütteseadmele. Valiku tegemiseks tuleb arvestada nii kütteseadme kui korstna enda näitajatega.

Mis on moodulkorsten? Ja kas nad tasuvad ennast ära?
Moodulkorsten sobib kaasaegsetele kütteseadmetele kõige paremini, sest see on kõige ohutum ja lihtsam valik. Ja kindlasti tasub ost ennast ära! Moodulkorsten sobib ideaalselt näiteks pelletikatla tarbeks.

Mis materjalist peaks korsten olema?
See peaks olema metallist või keraamilisest materjalist. Kõige tähtsam on materjali kvaliteet ning selle vastavus vajalikele tuleohutusnõuetele. Odav ja väga soodne toote hind ei tohiks olla kunagi peamiseks valiku kriteeriumiks, kui valite küttesüsteemi ja selle osasid!