Vaibad

Kuidas valida vaipa?

Voodist tõustes tervitab mõnus ja soe vaip sinu jalgu. Koridoris kaitseb kaltsuvaip väärikat puupõrandat. Mängu haakub põneva mustriga lastetoa vaipkate. Ja võib-olla eelistad põrdandale heita köitva sisustuselemendina hoopiski karusnaha. Eelnevad näited viitavad, et põrandakatted täidavad mitmeid ülesandeid. Neil on ka mitmeid omadusi, millele sobivaima leidmisel tähelepanu pöörata.

Vaibad loodusest

Vaipade kudumiseks kasutatavad looduslikud kiud pärinevad loomadelt ja taimedelt. Nende kasuks räägivad traditsioonid ja keskkonnasõbralikkus. Paljudel juhtudel on sellised katted biolagunevad. Looduslikke materjalide iseloomustab soojus, pehmus katsumisel või astumisel.

Vill on soe ja populaarne valik, kuid vaibale tekkinud plekkidega tegele koheselt. Peale paistev päike võib põrandavaipa pleegitada. Kulumisele vastupidavust suurendab kombinatsioon mõne sünteetilise kiuga nagu nailon või akrüül. See toob ka eseme hinna soodsamasse hinnaklassi.

Siid on väga kallis materjal, sellest valmivad eelkõige hinnalised, õhukesed ja väikesemõõdulised käsitöövaibad. Tehtu on vastupidav hallitusele ja ei pudene aja jooksul.

Taimsetest võimalustest saab siidiga võrrelda bambuskiudu. See ei lase endale päikesel pleekimislaike tekitada ning ei võta mustust ega lõhnu kergelt külge. Puuvilla ja linase võrdluses jääb peale viimane, sest tootmiseks kulub vähem ressurssi. Linane imab hästi niiskust, aga ajaga kulub käimisrada siiski sisse. Magamistuppa vali pehma kiuga jute. Seda tuntakse ka nimega džuud. Sellest tugevama kiuga on kookosest ja sisalist tehtud vaibad. Need sobivad koridori, kus läbikäijate hulk suurem.

Sünteetilised materjalid

Sünteetikast vaibad ei pruugi küll olla nii pehmed kui looduslikud, aga seda kompenseerivad nad oma kestvalt hea väljanägemisega vaatamata tihedale käimisele või mööbli liigutamisele. Samuti ideaalsed valikud ruumidesse, kus tihe kokkupuude välistingimustega või taluda tuleb niiskust. Arvesta aga sellega, et need materjalid tulekahju korral pigem sulavad. Sulamine võib ilmneda samuti tänu plekki tekitava aine koostisele. 

Nimekiri variantidest on jällegi kirju. Kaua aega mööbli alla peitu jäänud koht pole nailonist vaiba korral tuntavalt eristatav lagedamast vaiba osast. Polüpropüleenvaipu võib julgelt kastutada esikus, rõdul, basseini läheduses või vannitoas. See talub hästi niiskust ja ei lase hallitusel tekkida. 

Kulumisele altimad on akrüül ja polüester. Akrüüli peetakse villa sünteetiliseks analoogiks. Üldiselt kasutatakse seda vaibas koos mõne loodusliku kiuga. Luksuslikumaks sünteetikaks loetakse polüestrit. Võrreldes nailoniga see keskkonnasõbralikum.

Kootud või taftitud?

Kangastelgedel vaibakudumise on tänaseks üle võtnud masinad. Kudumisel põimitakse pealmislõng aluslõnga külge. Levinud tehnika villavaipade valmistamiseks, aga on samuti kvaliteetse vaiba tunnuseks. Eksperdid pakuvad, et kootud vaip peab vastu taftitud vaibast kolm korda kauem. Põrandakate võib olla kulumisjälgedega, aga see ikkagi püsib koos ja säilitab oma kuju. 

Teine levinud meetod vaiba tegemiseks on juba mainitud taftimine. Tööstuslikult toodetakse täna enamus vaipu just nii, kuna valmimisprotsess on kiirem ning võimalus on mustrit vaibale trükkida.  Alusriideks on mõnest sünteetilisest materjalist tihe võrk, mille külge masin kinnitab vaibalõnga. Vajadusel liimitakse alusriide külge veel puuvillast katteriie või lisa liimikiht, et vaipa tugevdada ja võrgu osa kaitsta. Taftitud vaipade eluiga kipubki sõltuma tagumisest poolest ehk kui ruttu sealt ebemeid eralduma hakkab. 

Taftitud vaipate puhul tasub jälgida kui pikaks on vaibal jäetud lõngad. Parim otstarve erinevatele pikkustele:

Aasad ja narmad

Pika ajaloo jooksul on välja kujunenud väga erinevaid põrandavaiba kudumistehnikad. Oma olemuselt taanduvad need järgnevale kolmele: aasad, nende katki lõikamisel tekkivad narmad või kombinatsioon nendest kahest. Vaibalooja saab disainimisel mängida aasade või narmaste pikkusega. 

Tiheda koega ja madalaid, olematu pikkustega silmustes vaipa on lihtne tolmuimejaga hooldada. Sissekantud mustus ei pääse koe vahele. Pikemate narmaste korral on vaibal sasisem üldmulje ning hooldamine vaevarikkam. 

Aasade ning narmaste koos kasutamine loob põrandakattele geomeetrilisi ja reljeefseid mustreid ning eseme tekstuur on huvitavam. Tiheda koe korral on naabernarma toetus olemas, astumisjälg kaob vaibalt kohe. Harvema koega toetus puudub ja maha jääb nähtav jäljerada.

Lisa iseloomu põneva vaibakujuga

Otsustamise tegurite hulka lisandub veel vaiba kuju. Klassikaline on ristkülikukujuline. Kas kogu põrandat kattev või veidi enne mööbliesemeid lõppev. Piklikudel sisustuselementidel on tavaliselt suunav eesmärk, seega leiab neid tihti koridoridest.

Kui toas leidub mõni ümar laud või kaarja joonega diivan. Ruudukujulised vaibad toovad üldiselt pehmemööbli ja ümarate joontega ruumi tasakaalu oma sümmeetrilise ja sirgjoonelise kujuga.

Minimalitslikud ruumid nurgeliste elementidega ja paljude sirgete joontega ruumis on ümmarguse või ovaalse vaipkatte kasutamine hea valik. Rõhutada saab vastavat kohta ja  interjööri huvitavamaks muuta ning tasakaalustada ruumi nurgelisust ning tuua ruumi hubasust.

Leidub põneva disainiga vaipu, mille kuju ei oskagi nimetada või millel omanäoline ääreosa. Paiguta katted nii, et nende põrandal olemine ei tuleks üllatusena, et vältida libisemist või vaibaotsa taha takerdumist. Ise on kätt võimalust disainerina proovida, kui osaliselt üksteise peale sobitad nt ovaalse vaiba ja lehma- või lambanaha.

Korduma kippuvad küsimused

Sile velvet on suursuguse välja nägemisega. Toob tuppa sooja tunde ning jala all on ühtlane.

Tumeda vaibaga vali seina värv paari tooni võrra heledam ja vastupidi, nii tekib ruumi kontrast, mis paistab silmale ilus. Vaipkatte hele värvus lubab katta seinad tumedama tooniga.

Villast vaip on traditsiooniline, pehme, soe ja pika kasutusajaga vaip.

Nailon on kestev ja talub plekke ja nende korduvat eemaldamist.

Sünteetilisest materjalist ilma narmasteta vaip. Lihtne hooldada ja lemmik omakorda ei takerdu vaipa.