Heki kasvatamine

Krundi või puhkeala hubaseks piiramiseks on erinevaid võimalusi. Puidust või muust ehitusmaterjalist aia asemel võib kasutada erinevaid taimede gruppe. Õigesti valituna on nende eest lihtne hoolitseda, sest taimed vajavad vaid vähest iga-aastast hoolt.

Pügatud või vabakujuline hekk?

Pügatud heki all mõeldakse ala piiramiseks kasutatavaid taimede gruppe, mis hoitakse lõikamise teel teatud kujul. Vabakujuline hekk seevastu võib kasvada vabalt oma kasvuviisile omaselt. Pügatava heki taimedeks sobivad ka suureks kasvavad taimed, juhul, kui nad taluvad lõikamist. Vabakujulise heki taimede maksimaalne kõrgus on üldjuhul paar meetrit. Sellest kõrgemad taimed on sageli juba väikesed puud ja sel puhul saab rääkida juba alleest.

Tee õige valik

Pügatud ja vabakujulise heki taimedele kehtivad samad reeglid nagu teistele aias kasvavatele taimedele. Kõik taimed ei kasva hästi varjulises kohas ja mõned vajavad palju vett. Pügatud või vabakujulist hekki istutades on äärmiselt oluline valida just õige taim õigesse kohta, sest heki keskelt väljaläinud taime on hiljem raske asendada. Võtab kaua aega, kui hekki tekkinud auk kenasti kinni kasvab.

Pügatud hekiga on rohkem tööd

Pügatud hekk vajab rohkem tööd kui vabakujuline hekk, mis võib kasvada üsna vabalt. Pügatud hekki tuleb lõigata vähemalt kord aastas, et see oleks hooldatud ja kasvaks piisavalt tihedaks. Näiteks viirpuud tuleb pügada kaks korda aastas. Vabakujulise heki hooldamisel piisab üldjuhul ainult regulaarsest kuivanud okste eemaldamisest.

Okaspuud või lehtpõõsad?

Paljudel mõlgub meeles ilus vaade mõnes maapiirkonnas, kus majad on ümbritsetud sadade meetrite kaupa tiheda kuusehekiga. Ilusa kuuseheki kasvatamiseks kulub kümneid aastaid. Okaspuuheki saab kiiresti ja lihtsalt näiteks elupuust. Lehtpõõsahekid ei kasva õigesti pügatuna eriti palju kiiremini kui okaspuuhekid, kuid nad taluvad märkimisväärselt enam vigu ja halvemaid tingimusi. Okaspuuhekid ei sobi näiteks üldse teede äärde, kus teed talvel soolatakse.

Istutage õigeaegselt

Suuremat osa lehtpõõsaheki taimedest müüakse paljasjuursetena, s.t ilma mullapallita, kümne või paarikümne taime kimpudena. Need taimed tuleb istutada võimalikult varakult suve alguses. Osa suurena müüdavatest okaspuuheki taimedest võivad olla juurepalliga, seetõttu ei ole nende istutamisega väga kiire. Paljasjuursete taimede juurestiku niiskust tasub kontrollida juba kaupluses.
Kodus tuleb taimed võimalikult kiiresti maha istutada. Kui see ei ole võimalik, tuleb taimed viia jahedasse ja varjulisse kohta ja neid regulaarselt kasta. Enne istutamist tuleb taimi vees vähemalt paar tundi leotada.

Kraav on kiireim viis

Tulevase heki piirjoon märgitakse maha vaiade ja nööriga. Pikkade hekiliinide kaevamine on lihtsam kitsakopalise ekskavaatori või traditsiooniliselt labidaga. Ühtse kraavi kaevamine läheb kümnete meetrite pikkust hekki istutades kiiremini kui eraldi istutusaukude tegemine.

Kraav peab olema vähemalt pool meetrit sügav. Taimede juured peavad mahtuma sirgelt auku. Savise maa puhul tasub teha kraav vähemalt 10–15 cm sügavam. Savise pinnasega kraavi põhja tuleb panna drenaažiks vähemalt 10 cm liiva või kruusa ja kraav täita vähese uue, turba ja mullaga parendatud pinnasega. Kui pinnase parendamiseks kasutatakse väheviljakat põllumulda, tuleks seda kohe ka väetada ja lubjata vastavalt tootja juhistele. Istutusauku ei lisata eraldi enam väetist ega komposti.

Konveiermeetodil istutamine

Pärast kraavi või istutusaugu tegemist hekk joondatakse uuesti nööriga. Nii saab istutada kõik taimed samale joonele. Leotatud taimed istutatakse kiiresti nt paaristööna, nii et üks inimene hoiab taime õigel kõrgusel ja teine täidab auku. Kangapalliga müüdavate okaspuuheki taimede pallikangas avatakse taime juure pealt, kuid seda ei pea eemaldama. Pinnas tihendatakse tallates ümber taime. Auk täidetakse paar sentimeetrit ümbritsevast pinnasest madalamalt, see teeb esialgu taimede kastmise lihtsamaks.

Pügamise tähtsus

Äsja istutatud lehtpõõsaste pügatud ja vabakujulise heki taimed pügatakse aia- või hekikääridega umbes 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui taimi istutamisjärgselt mitte pügada, ei hakka need hargnema ja vaatamata hilisemale pügamisele jääb hekk alt hõredaks. Kuuse ja elupuu taimi ei pügata istutusjärgselt, õige aeg nende pügamiseks on talvel.

Kasta sageli ja ära unusta väetada

Õrnajuurelised hekitaimed vajavad juurdumiseks ja kasvamiseks palju vett. Esimesel suvel tuleb taimede veega varustamise eest hästi hoolitseda. Juunis võib taimedele anda ka täiendavat, vees hästi lahustuvat väetist. Sügisel antakse hekitaimedele samasugust sügisväetist nagu teistele taimedele.

Iga-aastane hoolduslõikus

Hekke pügatakse korra või kaks aastas. Lehtpõõsahekke pügatakse ainult 10–15 cm eelmisest pügamiskohast kõrgemalt, et hekk kasvaks piisavalt tihe. Lisaks kannatlikkusele tuleb pügamisel olla hoolikas. Esimese paari aasta jooksul saab üldjuhul hakkama silma järgi, kuid pärast paari-kolme aasta möödumist on ühtlase heki saavutamiseks vaja tugevate postide külge seotud nööre.  

Ülevalt kitsamaks

Esimese viie aasta jooksul piisab, kui heki pügamisel pöörata tähelepanu vaid õigele pügamiskõrgusele ja külgede trimmimisele. Hiljem tuleb pöörata tähelepanu ka heki laiusele. Hekk peaks olema alt laiem kui ülevalt. Heki ülaosa võiks lume raskuse poolt põhjustatava äravajumise vältimiseks olla pigem kaldu kui tasane. Selline kuju vormitakse vähehaaval.
Heki vormimine on ka muus mõttes mõistlik, kuna taimed hargnevad üldjuhul kõige paremini noorematest osadest. Kui tekib vajadus taime jõuliseks tagasilõikamiseks nn vanale oksale, kannatab selle tõttu heki välimus.

Kas vana osa nooreneb?

Vana lehtpõõsahekk võib olla juba nii kõrge, et selle pügamine on keeruline. Ainus võimalus on pügada see 10 cm kõrguseks
ja alustada kasvatamist algusest või pügada hekk näiteks umbes 50 cm kõrguseks. Poolemeetriseks pügatud heki uuesti kasvatamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu heki külgedele, kuna need jäävad sageli hõredaks. Kuusehekki ei saa üldjuhul noorendada, ilma et selle välimus kannataks. Elupuu talub seevastu hästi ka suurt pügamist.
Taimedega saab õuealasid kaunilt ja looduslikult eraldada.