Kompostimine majapidamises

Kompostimine on keskkonnasõbralik ja mugav viis kodumajapidamises tekkivate biojäätmete taaskasutamiseks. Tasuks vaeva eest saad suurepärast pinnaseparandajat.

Kinnistupõhine kompostimine on keskkonnasõbralikum kui biojäätmete põletamine jäätmepõletusjaamas. Kui biojäätmed põletatakse, lähevad kaduma selles leiduvad taimetoitained nagu näiteks fosfor ja lämmastik.

Komposti on lihtne teha

Riisutud lehed saab mugavalt kompostida. Toidujäätmete kompostimiseks kasutatav komposter peab olema hügieenilistel põhjustel närilistekindel.

Kui kompostrit kasutatakse ka talvel, peab see olema soojusisolatsiooniga.

Kompostimiseks tasub hankida lisaks kompostrile ka kaanega nõu kuivainena kasutatava sidusaine säilitamiseks.

Labidas, hang ja kompostisegaja lihtsustavad komposti segamist ja komposteerunud ainese kompostrist eemaldamist.

Kompostimise alustamisel tuleb kompostri põhja panna jämedamat sideainet, mis seob toidujääkide niiskust. Sideaineks sobivad hästi puidu- ja oksahake ning jämedad puidulaastud, samuti ka riisutud lehed ja muru.

Kompostimise käivitamiseks võib kompostikasti lisada koos biojäätmetega ka veidi mulda. Kõdunemisprotsessi jätkumise seisukohalt on oluline, et mikroobid saaksid piisavalt toitaineid. Seetõttu tuleks kompostrisse regulaarselt segada biojäätmeid. Samal ajal lisada väike kogus jämedamat sideainet, et kompost oleks õhuline ja parajalt niiske. Komposti tuleks aeg-ajalt ettevaatlikult segada ja teha sellesse õhutuse parandamiseks auke, et mikroobid saaksid lagundamiseks vajalikku hapnikku.

Kuivaine takistab mädanema minekut

Liiga tihe ja märg kompost hakkab lagunemise asemel mädanema.

Mädanemisoht on eriti suur siis, kui kompostrisse lisatakse palju kala- või lihajäätmeid.

Nende jäätmete jaoks tasuks teha komposti sisse süvend, mis tuleb peale jäätmete lisamist korralikult kinni katta. Kuivaineks pannakse peale ohtralt sideainet.

Külmaperioodil võib kompostri soojana hoidmiseks sellele lund soojustuseks ümber kuhjata. Võib ka panna kuuma veega täidetud kanistri hetkeks kompostrisse ja hoides sideainena kasutatavat kooremultši soojas ruumis.

Mikroobide tegevust saab vajadusel aktiveerida, kasutades kompostikäivitit. Kompostimisprotsess toimib hästi, kui sellest tõuseb sooja auru ja kompostitud jäätmete kogus väheneb ühtlaselt.

Kompostrist välja võetav komposteerunud aines on üldjuhul poolküps. Seda on soovitatav lasta ületalve aiajäätmete kastis edasi laguneda, kaitsekilega kaetult.

Kevadel aiamaale laotatud kompostmuld annab taimedele suurepärase tõuke kasvu alustamiseks. Köögiviljaaias kasutatav kompostmuld peab olema küpsem kui ilutaimedele antav muld.
Komposter võib olla ka „maskeeritud“, nii et see sulandub keskkonda.