Puude ja põõsaste kevadlõikus

Varakevadel enne pungade puhkemist on parim aeg puude ja põõsaste hoolduslõikuseks.

Sügisest lõikust peaks vältima, et hoida ära seenhaiguste levikut. Erandiks on suure mahlavooluga kirsid, ploomid ja vahtrad, mida tuleks lõigata hilissuvel.

Üldjuhul on lõikamise põhjuseks kas teatud kuju saavutamine, saagikuse tõstmine või taime uuendamine ja noorendamine. Soovitatav on lõigata sagedamini ja vähe korraga. Rusikareegel on, et puud võiks tagasi lõigata max 1/3 ulatuses selle ladva mahust.

Vajad:

• teravaid oksakääre, võib-olla ka saagi;
• redelit.

Üle 2 cm paksuseid oksi on soovitatav saagida. Suured lõikepinnad tuleb katta haavahooldusainega, mis kiirendab lõikepinna kinnikasvamist ja ei lase haigustekitajatel selle kaudu levida.

Puude lõikamistehnika

• Oks lõigatakse ära võimalikult madalalt nii, et säilib oksakrae, kuid ei jää tüügast. Oksakrae ehk oksa alguses olev paksend ehk kontsentriline vall kasvab aja jooksul kinni ja lõikehaav sulgub.

• Jämedaid oksi saetakse esmalt altpoolt ja alles seejärel pealtpoolt. Nii, et oks tuleks ilma koort rebimata tüve küljest lahti.

Puu ladvaosast lõigatakse ära sissepoole kasvavad, üksteise vastu hõõrduvad ja tüve suhtes terava nurga all kasvavad oksad ning kahe ladvaoksa korral üks nendest.

• Oksa kärbitakse ladvaosast väljapoole kasvava punga pealt, nii et see hargneks õiges suunas.

• Kui eelneval aastal on puud palju lõigatud, võib puu kasvatada rohkelt vesivõsusid. See on täiesti loomulik ja vesivõsud tuleks eemaldada kohe, kui neid märkate. Sageli võib näha, et okstest jäetakse alles ainult könt, s.t ladva lehti kasvatavad osad lõigatakse ära. Seda tuleks vältida, kuna seejärel ei võta puu enam oma tavapärast kuju ja kasvatab ohtralt vesivõsusid.

• Kui vana puud on selle liigse suuruse tõttu vaja lõigata, siis tuleb säilitada peatüvi ja lõigata üles- ja väljapoole suunduvate oksaharude pealt. Soovitatav on liiga suured puud siiski maha võtta ja istutada asemele madalamad liigid.

 

Põõsaste noorendamine

Nii marja- kui ka iluõõsaste lõikamisel kehtib sama põhimõte kui puude lõikamisel: pigem sagedamini ja vähem korraga. Sel juhul on põõsad õhulised, neisse pääseb valgust ning nad ei muutu rägastikuks.

• Esimese 4 aasta jooksul ei vaja marjapõõsad erilist lõikust. Seejärel on õige aeg neid harvendada ja lõigata ära kõige vanemad, saaki mittetootvad oksad. Need eemaldatakse alati kas maapinna lähedalt või hästiarenenud külgharu pealt.

• Kui olete unustanud marjapõõsaid mitu aastat järjest lõigata, uuendage põõsast kolme aasta jooksul. Esimesel aastal lõigake 1/3 okstest ära maapinna lähedalt, järgmisel aastal uuesti 1/3 ja viimasel aastal ülejäänud.

• Kui põõsastel on mõni haigus või kahjurite kahjustused, kaevake see välja ja istutage asemele terve põõsas.

• Iga-aastane halvas seisundis ja vanimate okste eemaldamine hoiab põõsa noorena. See sobib eriti nendele liikidele, mis kasvatavad vähe tüvevõrseid, nt sirelid, toompihlakas ja toringo õunapuu.

• Tagasilõikus sobib hästi põõsastele, mis kasvatavad palju tüvevõrseid, nt pajulehine enelas ja pihlenelas. Okkalisi ja tihedaid põõsasroos

Okaspuid lõika harva

• Kõige paremini kannatavad lõikamist elupuud, lehised, jugapuud ja kadakad. Tagasilõikust nende puhul teha ei saa, vaid lõikamiskohast allapoole peaks jääma terveid võrsetippe ja okkaid.

• Üldjuhul vajavad tagasilõikust ainult külmunud, murdunud ja haiged oksad.

• Ühetüveliste okaspuude puhul tuleb eemaldada konkureeriv latv, aga seda võib teha ka suvel.

Teemaga seotud tooted: