Kuidas sisustada lastetuba?

Lastetubasid vaadates kohtab tavaliselt kaks viga, mida tuleks juba sisustama asudes vältida:

  • Esmalt unustatakse, et tuba peab olema sobiv lapse, mitte vanema vajaduste jaoks.
  • Teisalt sisustatakse tuba konkreetsest east ja lapse hetke-eelistustest lähtuvalt ega mõelda, et juba aasta-paari pärast vajab ruum totaalset muutumist.

Kõige otstarbekam on planeerida lapsele algusest peale tuba, mis kasvab koos temaga. Sellisel juhul ei vaja ruum iga paari aasta tagant suuremaid ümberkorraldusi kui lemmikvärv, -stiil ja –superkangelased on muutunud.

Lastetuppa on väga oluline valida kvaliteetsed materjalid ja ergonoomiline mööbel, erilist tähelepanu tuleb pöörata puhastatavusele, turvalisusele ja vastupidavusele. Kokkuvõttes tuleb soodsam investeerida kohe kallimasse, kuid ümberkomplekteeritavasse ja vastupidavasse mööblisse.

Lapsed kaasa kindlasti sisustamise juurde, aga selle käigus on tähtis neid asjalikult suunata. Väike laps võib olla korraks pettunud kui tapeet või mööbliese pole erkroosa ja printsessidega, aga õige pea oskab ta neutraalses toonis ja lihtsalt muudetavaid lahendusi hinnata. Lemmikud multika- ja filmikangelased saab tuua tuppa temaatiliste dekoratiivpatjade, voodipesu, spetsiaalsete mööblikleebiste või raamitud piltidega, mida on hiljem lihtne uute iidolitega asendada.

Rahulikud värvid ja soe põrand

Olenemata lapse vanusest on tarvis mööblit ja aksessuaare valides silmas pidada nende turvalisust – ohtlikud on nii ebastabiilsed riiulid ja kummutid, teravad nurgad kui libisevad vaibad. Mööbliesemeid võiks olla pigem vähem, sest nii jääb rohkem mänguruumi ja väheneb oht end ära lüüa. Kui tuba pole suur, siis ei tasu osta lapse tuppa hiiglaslikku garderoobikappi, märksa funktsionaalsemad on väikese sügavusega multifunktsionaalsed kapid, kuhu lisaks riietele saab panna ka näiteks mänguasju ja spordivahendeid.

Lastetoa värvide valikul võiks lähtuda nii lapse eelistustest kui vanusest, aga arvesta, et liiga aktiivsed ja erksad värvid hakkavad last väsitama ning segavad õppimist ja uinumist. Seega, tehke ühiselt valik mõne rõõmsameelse, aga rahuliku põhitooni kasuks, sobivad nii helesinine, loodusroheline kui vanaroosa.

Kui laps armastab tugevaid ja intensiivseid toone, siis pidage temaga läbirääkimisi – seina ja kardinate asemel võib tuua elektrisinise või erkpunase tooni tuppa näiteks pildiraamide ja istepatjadega.

Kuna lapsed armastavad mängida põrandal, siis tasub kaaluda soojemaid põrandamaterjale ja eelistada näiteks korkparketti või puitpõrandat külmale laminaadile. Lapse toas võib olla ka suur vaip, mille alla tasub kinnitada libisemiskindel võrk, et vaip mänguhoos paigal püsiks ja lapsele ohtu ei kujutaks.

Kui teistes ruumides võib mängida erinevate kohtvalgustite ja varjudega, siis lastetoas on oluline korralik üldvalgus. Lastetoa lamp peab olema alt kaetud läbipaistmatu klaasi või plastikuga, jälgi, et valgus leviks ühtlaselt ja pirn ei paistaks lapsele otse silma.

Lapse toa aknakattena eelista külgkardinatele praktilist rulood. Kui laps tikub öösiti kergesti ärkama ja kardab varjude liikumist, siis vali kindlasti pimendav aknakate, siis ei hakka tuules möllavad puuoksad ja möödasõitvad autod ööund häirima.

Kui laps läheb kooli

Kooliikka jõudes muutuvad lapse toa tähtsaimateks esemeteks mahukate sahtlitega varustatud kirjutuslaud ning ergonoomiline tool. Koolilauda ja tooli võiks minna poodi valima lapsega koos. Nii laua kui tooli puhul on oluline vaadata, kas kõrgus on sobilik ja mugav. Tooli puhul võiks vaadata, kas laps saab ise kõrgust ning selja- ja käetugede asendit muuta.

Eelista laia pinnaga koolilauda ja planeeri lapse käeulatusse piisavalt sahtleid ja riiuleid. Väga praktilised on ratastel sahtlikapid, mida saab laua alla lükata ja vajadusel lauapinna suurendamiseks jälle välja tõmmata. Paiguta laud võimalikult akna lähedale ning varusta see pikka talve silmas pidades piisava valgustugevusega lauavalgustiga, mis säästab koolilapse silmi.

Koolilaua juures võib osa seinast värvida magnet- või tahvlivärviga, mis võimaldab olulisi märkmeid nähtaval hoida ilma suuremat segadust tekitamata. Samuti tasub varuda koolilauale ja selle kõrvale erinevas suuruses topse ja kaste – värvipliiatsite, märkmepaberite ja näites kõrvaklappide ja laadimisjuhtmete käepäraseks hoiustamiseks. Erinevad väiksemad ja suuremad panipaigad võimaldavad luua lapsele süsteemi, mis aitavad justkui nõiaväel segamini minevat tuba kiiresti korda teha.

Kui toas on piisavalt avarust, siis võiks õppimise ala magamisruumist eraldada. Seda saab teha kas kergseina või moodulriiuliga, aga ka pelgalt visuaalsete efektidega, näiteks värvitoonide ja materjalide abil. Väikeses, kuid kõrges toas võib kasutada nari või lae alla ehitatud voodit, nii saab jagada magamise ja õppimise alad ruumiliselt erinevatesse kõrgustesse. Väikeses toas on ülimalt praktiline ka poolkõrge voodi, mille all on suured riidesahtlid ja väiksemad mänguasjasahtlid. Nii ei pruugi suurt kappi või kummutit vaja minnagi ja voodiriided püsivad puhtad, sest voodit kasutatakse vaid magamiseks.

Kui lapse tuba on lootusetult valesse vanusesse kinni jäänud, kuid raha põhjalikeks uuendusteks napib, siis alusta tapeedi või värvi vahetusest – see on soodne ja enamasti saadakse hakkama oma pere tööjõuga. Lapse huvidest lähtuvalt võib lisada eemaldatavaid detaile, moes on suured prindid ja dekoratiivsed kleebised, nii võib tuppa tuua kas maakaardi, põneva teksti või helendavad liblikad ja huvide muutudes saab need lihtsalt välja vahetada. Eraldi võiks planeerida ka ühe seina fotodele ja meenutustele.

Kindlasti tasub kuulata toaomaniku enda mõtteid, sest lapsel võib olla ruumi sisustamise osas nutikaid ideid, mille peale täiskasvanud ei tulegi.