
Foto: Debby Hudson/Unsplash.com
Vaarikad on suve ühed oodatuimad marjad, mis lisaks külluslikult magusale maitsele sisaldavad rikkalikult vitamiine. Lisaks on vaarikas ka ravimtaim. Seetõttu on oma koduaeda vaarikate istutamine hea ettevõtmine, mis toob kasu aastateks. Töö on kerge ning sellega saab hakkama igaüks, tuleb vaid silmas pidada mõnda põhireeglit.
Vaarikate kasulikkus
Enne kui vaarikate istutamine ette võtta, võib mõelda, miks üldse seda vaeva näha tasub ja millist kasu neist taimedest saab. Loomulikult on vaarikaid mõnus niisama süüa ja neist moosi keeta, kuid nad on ka tervisele väga kasulikud viljad, kuna sisaldavad A-, B- ja C-vitamiini, rauda, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi ja teisigi mineraalaineid. Vaarikalehed sobivad hästi tee tegemiseks ning neiski sisaldub kasulikke aineid - näiteks karotiini ning C- ja E-vitamiini.
Vaarikamarjale annavad magususe glükoos ja fruktoos, viimane on magusaim looduslik suhkur, happelisust lisavad õun- ja sidrunhape, pisut ka salitsüülhape. Salitsüülhape muudab vaarika heaks ravimtaimeks, sest sellel on higistamist tekitav ja palavikku alandav mõju, kusjuures seda hapet sisaldavad kõik taimeosad. Niisiis võib vajadusel juba varakevadel vaarikavartest raviteed keeta. Lehtedes ja vartes leidub ka frageriini, millel on valuvaigistav toime. Kõik need kasulikud omadused muudavad vaarikad suurepäraseks külmetushaigustega võitlejaks.
Hoolimata suurest suhkrusisaldusest, on vaarikate energiasisaldus väike - vaid 40-45 kcal saja grammi kohta, nii võib vaarikaid rahulikult nautida, kartmata negatiivset mõju taljejoonele.
Millist kasvukohta vaarikad eelistavad?

Foto: Stan Slade/Unsplash.com
Vaarikad on üpris nõudlikud oma kasvukoha suhtes. Nad armastavad soojust ja valgust, vajades arenemiseks otsest päikesevalgust. Niisiis ei tohi vaarikapeenart teha teiste taimede varju. Kasvamist pärsivad külmad tuuled, mistõttu tuleks valida tuulte eest varjatud kasvukoht. Hästi sobib vaarikaid istutada pinnale, mis eelnevalt oli kartulipõld või mõne muu aedvilja peenar.
Vaarikas ei armasta ei liiga kuiva ega ka liigniisket mulda, kuid loomulikult vajavad nad piisavalt toitaineid. Parim on nende jaoks hapnikurikas liivsavimuld. Mulda toitainete lisamiseks võiks mullale lisada sõnikut või värsket komposti. Poodides leiab neile ka sobivaid väetisi. Kevaditi võiks taimedele anda lämmastikurikast kevadväetist ja saagikoristuse järgselt sügisväetist. Samuti on olemas pikatoimelised kompleksväetised, mida kasutatakse kevadel. Sellisel juhul pole sügisel enam väetada vaja.
Vaarikataimed paljunevad ise juurerisoomide abil, mis tähendab nii seda, et igal aastal neid juurde istutama ei pea, kui ka seda, et aja möödudes võib vaarikapeenar tunduvalt suureneda. Kuna taimede juured ulatuvad sügavalt mulda, isegi kuni kahe-kolme meetri sügavusele, peab arvestama, et hiljem neid välja kaevata on keeruline. Niisiis on hea valida neile kasvukoht, kus on piisavalt ruumi uuteks taimedeks.
Vaarikapeenra piiramiseks tuleb selle ümbert vähemalt meetri laiuselt muru niita. See ei lase noortel taimedel soovitud alast kaugemale kasvada ning takistab niimoodi nende liigset levikut.
Millal vaarikaid istutada?

Foto: Matthias Böckel/Pixabay.com
Vaarikad on kaheaastased taimed. Tavaliselt kasvab esimesel aastal vars ning alles teisel aastal taim õitseb ja hakkab vilja kandma. Parim aega vaarikate istutamiseks on septembri lõpus või oktoobris või siis varakevadel, enne kui vartele ilmuvad pungad. Varakevadel istutamine on aga keerulisem, sest siis ei ole muld veel piisavalt soe. Niisiis tasuks see töö ette võtta sügisel.
Kui olete ostnud vaarikasordi, mis viljub juba esimesel aastal, on vaja arvestada, et esimesel aastal on marjad ja saak väikesed. Pungade puhkemisest õitsemiseni läheb umbes kaks kuud, õitsevad nad kuu aja vältel, mis tähendab ka seda, et marjad valmivad järk-järgult.
Ettevalmistustööd ja vaarikate istutamine
Enne, kui päriselt vaarikate istutamise juurde minna, tuleb pinnas hästi ette valmistada. Kuna vaarikaid ei istuta juurepalli, vaid -võsudega, on istutustööd kergem kahekesi teha, sest üksinda on risoomi hästi mulda sättimine raskem.
- Enne istutamist tuleb maapind hoolsalt läbi kaevata, et kõrvaldada kõik umbrohujuured. Suurte vaarikate vahelt on keeruline rohida, nii on hea eeltöö väga tähtis. Kaevamiseks sobib hästi hark, mis aitab mulda kobestada vajaliku 30 cm sügavuselt.
- Peale mulla umbrohujuurtest puhastamist, on vaja kaevata labidaga istiku jaoks piisavalt suur auk.
- Istikut auku paigutades on vaja selle juured laiali sättida. Siin ongi paarilisest abi - üks tõmbab juured laiali, teine täidab augu mullaga.
- Kõige lihtsam on vaarikaid korjata peenrast, milles taimed on istutatud ühes reas. Peenra jaoks hea laius on kuskil pool meetrit ning istutades võiks taimede vahele jätta 40-50 cm. Kui aga istutada mitmesse ritta, peaks ridade vahele jääma 1,5-2 m ruumi.
- Pärast istutamist võiks mulla kinni tallata ja soovi korral katta loodusliku multši kihiga, mis vähendab umbrohu teket ning aitab säilitada niiskust.
- Nagu eelpool mainitud, ei armasta vaarikas liigniisket mulda. Mulla paraja niiskustaseme saavutamiseks võib vaarikapeenra kõrvale rajada väikesed kraavid, mida kastmisveega täita. Niimoodi imbub muld taime juurteni vähehaaval. Samuti tuleb jälgida, et taimed liialt kuivale ei jääks, sest isegi lühiajaline kuivus mõjutab oluliselt saagikust.
Kuidas vaarikate eest hoolitseda?

Foto: Couleur/Pixabay.com
Vaarikate istutamine on selles mõttes tänuväärne töö, et nad kasvavad samas kohas aastaid ning paljunevad ise, mistõttu ei tule istutamisega edaspidi enam vaeva näha. Küll aga on rikkaliku saagi saamiseks vaja nende eest hästi hoolitseda. Kui enne istutamist on muld korralikult läbi töötatud, on esimene suur samm vaarikate heaks kasvuks juba tehtud, kuid siin on veel mõned nipid, kuidas saagikust suurendada.
- Lisaks eelpool mainitud multšile võib maapinna katta õhukese komposti- või sõnnikukihiga, mis loodusliku väetisena tagavad taimedele piisava toitainetevaru.
- Teisel aastal, kui viljakandmine on lõppenud, on vaja vanad varred ära lõigata ja põletada. Kompostihunnikusse neid viia ei tasu, kuna kompostimise käigus seenhaigused ei hävi ning võivad hiljem kompostmullaga teistele kultuuridele levida.
- Kevaditi tuleks taimi harvendada, et neil jaguks piisavalt soojust ja valgust.
- Kui sul on kodus pliit, ahi või kamin, mida puudega kütad, ära viska tuhka ära, vaid raputa see kevadel tärkavatele vaarikataimedele. See aitab eemale hoida taimekahjurid.
- Vaarikamardikad, kelle vastseid tunneme lihtsalt vaarikaussidena, kipuvad kahjustama nii vaarika õiepungi kui ka marju. Nad ilmuvad taimedele juba kolm nädalat enne õitsemise algust. Nende püüdmiseks saab kasutada liimpüüniseid, samuti tasub õiepungi pritsida näiteks nõgeseleotisega. Samuti on teada, et mardikat kahjustavad vähem hilisvalmivaid sorte, nii et seda tasub silmas pidada juba vaarikaistikute ostmisel.
- Vaarikatele meeldib kobestatud muld, seega võiks suuremate vihmade järel kobestamise jälle ette võtta.
- Vajadusel saab marjakoorma all looka vajunud varsi toestada keppide ja nööri abil.
Vaarikate säilitamine

Foto: Ladislava Vantuchová/Pixabay.com
Vaarikad ei järelvalmi, mistõttu korjatakse täiesti küpseid marju. Kuigi oleme lapsepõlves harjunud vanaema tehtud vaarikamoosi sööma, ei ole nende väärtuslike marjade moosiks keetmine või nendest mahla tegemine kõige parem lahendus, kuna kuumtöötlemisel hävivad nendes leiduv C-vitamiin, foolhape ning muud kasulikud ained vähemalt osaliselt. Samuti jääme siirupit valmistades ilma kiudaineterikastest seemnetest.
Lihtsaks ja heaks säilitusviisiks on vaarikate külmutamine. Külmutama peaks marju ühe kihina ning alles pärast läbikülmumist need karpidesse või kottidesse koguma. Peale sulamist neid uuesti külmutada ei tohi, niisiis tuleb korraga sügavkülmast välja võtta täpselt vajalik kogus.
Samuti võib vaarikaid kuivata 40-46 kraadi juures kas siis puuviljakuivatis või praeahjus. Kuivatatud viljades säilivad kõik toitaineid ning neid on lihtne toatemperatuuril hoida ning toitudes kasutada.
Superviljad oma koduaiast
Nagu näete, ei ole vaarikate istutamine ega nende eest hoolitsemine keeruline töö, kuid maitsvate ja tervislike viljade näol on tasu selle eest suur. Oma vaarikapeenar võiks olla igas koduaias. Kui teil veel ei ole, siis on hea hetk juba praegu sellele mõelda. Varustage end meeldiva sordi istikute, vajalike töövahendite ja töötahtega, ning asuge asja kallale!