Seemned Vilmorin, okra Okra, 7.5 g

Okra, ehk botaanilise nimega söödav muskushibisk kuulub kassinaeriliste sugukonda. Neid nimetatakse ka "daami sõrmedeks". On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt.

Okra vili on enamasti 10-20 cm pikkune ja 2-3 cm jämedune, pikisooneline ja mitmekandiline, teravatipuline, kollakas- kuni tumeroheline kupar või kõder, milles ümmargused umbes 5 mm läbimõõduga söödavad seemned. Köögiviljana tarvitamiseks koristatakse kuprad või kõdrad poolvalminult, mil need on veel rohelised ja mahlakad, sorditüübist olenevalt 5-10 cm pikkused. Valminud viljad süüa ei kõlba, sest on väga kiulised.

Mineraalainetest leidub okras rohkelt kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasooli, vitamiinidest B-grupi vitamiine, karotiini ning PP- ja C-vitamiini.

Väga hinnatud on värske okra salatina koos tomatiga, millega see eriti hästi kokku sobib. Enamasti süüakse siiski keedetult, sageli kombineeritult koos teiste köögiviljadega. Sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse, lisandiks liha- ja kalaroogadele jne. Okratoite peab tugevasti vürtsitama küüslaugu, pipra, koriandri jt maitseainetega. Okrakuprad sobivad hästi ka sügavkülmutamiseks või kuivatamiseks.