Mine sisu juurde
Krauta.ee logo
Ostukorv

NaN toodet



Kokku
Mine ostukorvi

Kompostikastid


3 toodet



Kaubamärk

Keter

Komposter Keter, 65 cm x 65 cm x 75 cm, 320 l, must v./oranž v.

Komposter Keter, 65 cm x 65 cm x 75 cm, 320 l, must v./oranž v.

Lojaalsushind

33,10 €

Tavahind

70,90 €
  • Laius:65 cm
  • Kõrgus:75 cm
  • Materjal:Plastik
  • Kasti otstarve:Kompostile
  • Kasti maht:320 l
Aiakäru Keter, 58 cm x 53 cm x 89 cm, 55 l, roheline v.

Aiakäru Keter, 58 cm x 53 cm x 89 cm, 55 l, roheline v.

Lojaalsushind

14,69 €

Tavahind

64,90 €
  • Laius:53 cm
  • Kõrgus:89 cm
  • Materjal:Plastik
  • Kasti otstarve:Esemete hoidmiseks, Transportimiseks, Tööriistadele
  • Kasti maht:55 l
Komposter Keter, 79 cm x 79 cm x 79 cm, 470 l, must v.

Komposter Keter, 79 cm x 79 cm x 79 cm, 470 l, must v.

Lojaalsushind

42,77 €

Tavahind

97,90 €
  • Laius:79 cm
  • Kõrgus:79 cm
  • Materjal:Plastik
  • Kasti otstarve:Kompostile
  • Kasti maht:470 l

Kuidas valida komposterit?

Komposter on seade või konteiner, mille eesmärk on muuta toidujäätmed lühikese aja jooksul orgaaniliseks materjaliks ehk kompostmullaks, mida  omakorda saab kasutada aiakultuuride tarbeks.

Orgaaniline muld on täis erinevaid toitaineid, mida taimed kasvamiseks ja ka saagi tootmiseks vajavad. Seega on kompostmuld ideaalne teie aeda, et lilled ja taimed saaksid kasvada toitainerikkal pinnasel.

Lisaks aitab see vähendada jäätmete kogust, mida igapäevaselt jäätmeprügisse saadetakse. Seega saate te ise  tänu kompostrile vähendada jäätmekäitlusega seotud negatiivset mõju keskkonnale ja kokku hoida prügi arvetelt.

Kuidas see töötab?

Komposteerimise põhimõte on lihtne: orgaaniline materjal lagundatakse bakterite, seente ja teiste mikroorganismide poolt. Kompostris olevate mikroorganismide töö on võimalik aga tänu soojusele ja niiskusele. Seetõttu tuleb komposter hoida alati piisavalt niiske ja hästi ventileeritud.

Erinevad tüüpi kompostrid

Kompostrid on erineva suuruse ja kujuga, nii et neid saab kohandada individuaalsete vajaduste järgi. Ja mis toredam, et kompostri omamine pole ainult aiaomaniku rõõm, vaid ka korteris saab täiesti edukalt kompostimulda toota.

Mõned toidujäätmete lagundamise kastid on avatud, teised aga suletud. Avatud kastid või konteinerid on kergesti ligipääsetavad ja sobivad paremini suurema hulga looduslike jäätmete kogumiseks.

Suletud kompostrid on tihtipeale ka lukustatavad ja neid on lihtsam hooldada, sest need säilitavad niiskust ja soojust paremini. Lisaks on mõned konteinerid varustatud ka ventilatsiooniseadmega, mis aitab reguleerida õhutemperatuuri ja niiskust.

Mõned levinumad lagundamise kastide ja konteinerite tüübid:

  • Statsionaarsed ehk kastkompostrid-  on kastikesed või konteinerid, kuhu saab koguda nii toidu kui ka aiajäätmeid. Sobivad ideaalselt algajale, sest vajavad suhteliselt vähe hoolt ja teadmisi. Küll aga tuleb jälgida seda, et kastis olev jäätmekuhi ning muld ei oleks liiga niiske ega samas ka liiga kuiv. Sellisest kastist mulla kätte saamiseks sobib tööriist, mille nimeks on hang. See on pisut kahvlit meenutav tööriist ja on ideaalne abimees kompostri tühjendamisel.
  • Kompostrid, mis töötavad pöörleva süsteemi alusel- need võivad olla nii ühe kui ka mitmekambrilised. Tänu anuma pöörlemisele, jaotub hapnik igal pool ühtlaselt, mis omakorda aitab kiirendada jäätmete lagunemisprotsessi.
  • Vermikkomposter- on spetsiaalne konteiner, mille eesmärk on töödelda  orgaanilist prügi ümber vihmausside abil. Kuna aga vihmaussid ei talu suuri miinuskraade ning väiksemad konteinerid võivad talvel külmaga kergesti läbi külmuda, on võimalik vermikkompostrid talveks tuppa tuua või neid statsionaarselt toas hoida. Selline toidujäätmete käitlemine sobib väga edukalt ka korterisse ja miks mitte ka kööki. Nii on toalillede jaoks toitaineterikas kastmisvesi ja muld alati olemas.
  • Komposterplatsid ja kompostihunnikud- on avatud maa-alad, kuhu saab koondada orgaanilist prügi, et see järk-järgult laguneks. 

Suurus

Valides toidu- ja aiajäätmete lagundamise kasti, tuleb arvestada oma vajaduste ja aia suurusega.  Et valik ja otsustamine oleks lihtsam, oleme teie jaoks kokku pannud järgmise tabeli:

Konteineri/kasti suurus
Kellele komposter sobib?
kuni 220l
Piisav suurus väiksema pere jaoks. On suurepärane valik neile, kes kompostivad peamiselt niidetud muru ja köögijäätmeid
220l -420 l
On sobilik pisut suurema aia jaoks. Kogumiskasti saab panna nii väiksemaid aiajäätmeid- kui ka köögijäätmeid.
420l -600 l
Ideaalne keskmise suurusega aia tarbeks. Konteinerisse on võimalik panna enamus aia- ja toidujäätmeid
600l -1000+ l
On mõeldud aiapidajatele, kes soovivad lisaks toidujäätmetele kompostida ka erinevaid aiajäätmeid ning sügisel ka puudelt langenud lehti.

Materjal

Oluline on ka valida ka sobiv materjal. Näiteks puidust kastid on ökoloogilisemad, kuid vajavad rohkem hooldust, kui plastikust tooted. Samuti on müügil soojustatud kastid ja  elektrilised konteinerid, et need edukalt ka meie külmemas kliimas oma tööga hakkama saaksid.

Mida tohib komposteerida ja mida mitte?

Kompostimiseks sobivad järgnevad orgaanilised jäätmed:
  • Taimed ja aiaprügi nagu; muru, lehed, õied, marjad ja taimed;
  • Köögijäätmed nagu:  köögiviljad, puuviljad, kohvipaksud ja munakoored
Järgnevad jäätmed ei sobi komposteerimiseks:
  • Liha, kala, linnuliha ja muud lihajäätmed;
  • Insektitsiidide, herbitsiidide ja muude kemikaalidega töödeldud aia- ja toidujäätmed;
  • Keemilised ained, nagu spreid ja puhastusvahendid;
  • Tselluloospaber ja teised tööstuslikud jäätmed.

Soovitame enne komposteerimist alati jäätmed sorteerida ja veenduda selles, et te ei lisa kompostrisse asju, mis võivad kahjustada vermikompostimise protsessi või muul viisil mõjutada komposti kvaliteeti.

K-Rauta.ee veebipoest leiate kõik vajaliku oma aiatarbeks, olgu selleks siis kas uhiuus kasvuhoone, erinevad istikud ja taimed, seemned, mullad,  multš ja paljud teised aiatooted.


Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Mis on parim komposter algajale?

Parim lagundamise kast algajale on tavaline konteiner või kast, mis on sobivas suuruses. Jälgige vaid, et toidujäätmeid ja aiaprügi oleksid enam vähem võrdselt mullaga ja et kompost liiga niiskeks ei muutuks.

Milline on hea komposter?

Näiteks plastikust valmistatud kast, mille seinad ja kaas hoiavad kinni nii niiskust kui ka soojust, mis omakorda tagab jäätmete kiire lagunemise. Samuti ei lase kinnine konteiner umbrohul kasvama hakata.

Mis on lihtsaim komposteerimise viis?

Kõige lihtsam viis komposteerimiseks on lasta loodusel minna oma teed. Asetage oma biojäätmed kompostrisse ja oodake. Sõltuvalt kompostri suurusest võib hea komposti saamiseks kuluda 3 kuni 6 kuud.

Mida ei tohiks panna kompostrisse?

Ärge pane sinna loomseid toidujäätmeid või piimatooteid, sest need lagunevad liiga aeglaselt, haisevad ja võivad meelitada ligi veel erinevaid närilisi nagu hiired ja rotid. Lisaks ei ole soovitatav komposti lisada kassiliivakasti jäänuseid, väljaheiteid jne. Kui komposti on plaanis kasutada taimekasvatuses, siis ei tohiks kogumiskasti paigutada ka haigete taimede lehti, varsi jms.

Miks kompost ei lagune?

Kompost võib olla liiga kuiv. Komposti segamine hargiga ja kastmine veega võib aga selle aga taas uuesti 'ellu äratada'. Kui see variant ei toimi, siis võib sinna sisse segada ka pisut sõnnikut.