Foto: hsvall, pixabay.com
Suvi on käes ja on viimane aeg mõelda kasvuhoone rajamisele. Kasvuhoone on koduaias äärmiselt vajalik. Kasvuhoones saab kasvatada erinevaid taimi nii söögiks kui silmailuks. Ei ole olemas paremat tunnet, kui jalutada soojal suvepäeval kasvuhoonesse ning saada sealt kõik vajalikud köögiviljad värske salati valmistamiseks.
Meie kliimas on kasvuhoone äärmiselt vajalik. Sooja suve on vaid mõni kuu ning see ei ole piisav aeg, et tomatid-kurgid jõuaksid valmida. Kasvuhoone võimaldab juba kevadel taimed ära istutada ja see omakorda pikendab taimedele vajalikku kasvuaega. Lisaks on kasvuhoones ka sügisel oluliselt soojem kui õues, mis tähendab, et viljadel on valmimiseks taas pikem aeg.
Ise kasvatatud vs poest ostetud köögiviljad
Kuigi paljud inimesed usuvad, et ise kasvatatud köögivili on odavam, siis alati ei pruugi see nii olla. Kasvuhoone sisustamine ja taimed maksavad raha ning ka hooldamine võtab veidi aega. Siiski on vahe maitses. Oma kasvatatud tomat maitseb alati paremini kui poest ostetud. Lisaks on olemas kindel teadmine, et enda kasvuhoonest tulnud tomat on pestitsiidide ja mürkide vaba ja tõepoolest mahe.
Foto: aleksandarlittlewolf, freepik.com
Ise ehitatud kasvuhoone
Kuigi kasvuhooned on müügil ka ehituspoodides, siis materjali olemasolul võib selle ka ise ehitada. Poes müüdavad kasvuhooned on üldjuhul kindlate mõõtmetega ja istuvad hästi kokku. Samas kui tahta veidi eriilmelisemat kasvuhoonet (ebastandardse kujuga või hoopis tavapärasest kõrgemat või madalamat), siis tuleb ikkagi ise ehitada.
Ise kasvuhoone ehitamiseks on tarvis kasvuhoone karkassi ja klaase või muud valgust läbilaskvat ja sooja hoidvat materjali. Kasvuhoonele sobivad hästi vanad puitaknad või isegi mõne eelneva kasvuhoone klaasid. Ise ehitamisel on tarvis mõelda, millisest materjalist ja millise kujuga kasvuhoone karkass on kõige optimaalsem, kuidas oleks karkass võimalikult tugev ja vastupidav.
Planeeri oma kasvuhoone
Enne ehitamist on siiski tarvis veidi hinge tõmmata ja läbi mõelda, millist kasvuhoonet üldse soovitakse. Alustada tuleks kasvuhoone asukoha valimisest. Kõige parem asukoht kasvuhoonele on selline, kuhu päike paistab võimalikult palju peale. Seetõttu on hea jälgida päikselisel päeval hoovi – kuhu tekivad suuremate puude varjud ja kus on alati päikeseline.
Foto: rawpixel.com, freepik.com
Kasvuhoone paigutatakse tavaliselt nii, et pikem külg asuks lõunasse. Sellisel juhul on kasvuhoones olevatel taimedel kõige rohkem päikest ning need saavad kasvada suureks ja tugevaks. Kindlasti ei tasu kasvuhoonet rajada sinna, kus päikest võiksid varjutada teised puud ja põõsad või hoopis aed. Sellisel juhul ei hakka taimed kasvuhoones kunagi hästi kasvama.
Arvestada tasub ka praegu väikeste puudega, mis aastatega suureks kasvavad. Seda seetõttu, et kasvuhoone rajamisel tuleb sellele teha korralik vundament ning hiljem kasvuhoone liigutamine teise asukohta on väga keeruline. Vundament on vajalik selleks, et kasvuhoone kestaks kauem kui ainult ühe hooaja.
Lisaks tasub läbi mõelda, milliseid taimi, kui palju ja kuidas soovitakse tulevikus kasvuhoones kasvatada, sest sellest sõltub kasvuhoone suurus. Koduaeda sobib hästi 10-20 ruutmeetrine kasvuhoone. Kasvuhoone suurus sõltub ka sellest, kas tegemist on muldpõrandaga kasvuhoonega või on plaanis paigaldada põrandaks terassilaud ja kasvatada taimi kastides. Viimane neist on visuaalselt ilusam, kuid muldpõrandaga kasvuhoonesse mahub rohkem taimi.
Kasvuhoone vundament
Selleks, et kasvuhoone peaks vastu mitmeid aastaid, on tarvis sellele teha korralik vundament. Korralik vundament tagab selle, et kasvuhoone ei vaju talvel viltu. Külma ja lumega maapind muudab veidi oma kuju ning see võib olla piisav, et üks kasvuhoone nurkadest vajub alla ja purustab sellega mõne kasvuhoone klaasi.
Kõige parem on muidugi valada kasvuhoonele tsemendist vundament, kuid kuna see nõuab korralikult kasvuhoone aluse pinna lahti kaevamist, siis on see ka kõige ajamahukam ja kulukam variant. Teine sama tugev variant on valada kasvuhoonele tsemendist tugipostid ja ehitada kasvuhoone nende peale. Tsemendist vundamendiga kasvuhooned aitavad ka tuulistemates kohtades kasvuhoonet paigal hoida. Kui aga ei ole soovi sellist tööd ette võtta ning hoovis ei ole kunagi tuuline, siis võib kasvuhoone vundamendiks laduda ka fibo plokid.
Kasvuhoone karkass
Sõltumata sellest, kas on plaan ise nullist kasvuhoone ehitada või poest endale sobilik tellida, tuleb valida endale sobilik kasvuhoone karkass. Oluline on vaadata, millised aknad ja kuidas avanevad (suvel vajab kasvuhoone veidi tuulutamist, et taimed ära ei kõrbeks), kuidas avanevad uksed ning kui toestatud karkass üleüldiselt on (tasub vaadata, kas keskel on katuse üleval hoidmiseks A talad või mitte).
Foto: artyangel, pixabay.com
Teine veelgi olulisem osa kasvuhoone karkassi valimisel on materjal. Järgnevalt on välja toodud levinumad kasvuhoone karkassi materjalid ning nende plussid ja miinused.
- Tsingitud teras
Tsingitud teras on roostevaba kihiga kaetud teras. See tähendab, et sellest materjalist kasvuhoone kestab väga kaua, sest see ei roosteta ja on väga tugev. Ainsaks miinuseks on veidi keerukam kasvuhoone kokkupanemine, sest materjal on raske ning sellest läbi puurimiseks on vaja eraldi tööriistu. Kui aga tsingitud terasest kasvuhoone on kokku pandud, siis on see tugev ja hoiab ilusti kuju.
- Alumiinium
Sarnaselt tsingitud terasest kasvuhoonele, alumiiniumist kasvuhoone ei roosteta. Lisaks on alumiinium tugev ja visuaalselt ilus materjal, mis sobib hästi kasvuhooneks. Alumiiniumist kasvuhoone on veidi kergem, mistõttu on tuulel lihtsam kasvuhoone ümber puhuda. Selle probleemi lahendab korralikult tsemendist tehtud vundament.
- Puit
Puidust karkassi on väga lihtne kokku panna. See on parim materjal juhul, kui on plaanis ise kasvuhoone ehitada, sest see võimaldab kõige paremini modifitseerida erinevate laudade pikkust. Puidust karkassi lõikamiseks on kõige parem tööriist lauasaag. Sellega on võimalik lõigata nii sirgelt kui ka sobiva nurga all. Puidust karkassi ainsaks miinuseks on asjaolu, et see võib ajas läbi pehkida.
Foto: prostooleh, pixabay.com
- PVC toru
PVC toru on väga kerge materjal, millest kasvuhoonet ehitada. Seda on lihtne kokku panna ning see sobib hästi väiksemate (kuni paari ruutmeetriste) kasvuhoonete ehitamiseks, sest see ei ole piisavalt tugev, et suurt kasvuhoonet püsti hoida. PVC toru on loetletud materjalidest kõige soodsam.
Kasvuhoone klaasid
Kui karkass on valitud, siis tuleb valida, millisest materjalist soovitakse teha kasvuhoone läbipaistev osa. Levinumateks materjalideks on klaas, erinevad kiled ja polükarbonaat (pleksiklaas). Klaas on väga tugev materjal ja visuaalselt kõige ilusam. Samas ei hoia kevadel klaasist kasvuhoone nii hästi sooja kui seda teevad kilest ja pleksiklaasist kasvuhooned.
Foto: EME, pixabay.com
Klaasist kasvuhoone laseb kõige rohkem päikesevalgust läbi, mis on kevadel ja sügisel väga hea. Samas võib suvepäike taimi kõrvetada ning sel hetkel on just kilest ja polükarbonaadist kasvuhoonetes taimedel parem olla. Kõige soodsam lahendus on katta kasvuhoone kilega, kõige kallim variant aga klaasiga. Vastupidavuselt on parim materjal polükarbonaat – kile ja klaas purunevad kergemini.
Seega, enne kui asuda kasvuhoonet ehitama tuleb läbi mõelda, kuhu kasvuhoone rajada, kui suur kasvuhoone rajada ning milliseid materjale kasvuhoones kasutada. Kõik vajalikud materjalid leiad aga ikka ja alati meie veebipoest!
Kasvuhoone Klasika Standart, polükarbonaat, 6 x 2.5 m, 4 mm, läbipaistev v.
Ainult veebis
Smart 3 Leasing
