Foto: Autor Clark Young, Unsplash.com
Kohe-kohe on käes kevad ja algab uus rattahooaeg. Enne uuele hooajale vastu minekut tuleb ratas taas üle vaadata ja sõidukorda seada. Seistes talv läbi garaažis või mõnes teises hoiukohas, vajab ratas puhastamist, õlitamist ja kindlasti rehvide ülevaatamist.
Korralik hooldus enne hooaja algust pikendab sinu jalgratta eluiga ja märkad puudusi varakult. Kas sul on jalgratta hoolduseks olemas kõik vajalikud jalgratta varuosad?
Rehvide seisukord ja nendes olev rõhk on üks kõige olulisemaid aspekte turvalise, ohutu ja mugava sõidu puhul. Milline on õige jalgratta rehvi rõhk ja kui palju peaks rehvi pumpama? Loe edasi, toome sinuni kiire ülevaate.
Jalgrataste tüübid
Foto: Autor heybike, Unsplash.com
Fakt on see, et erinevatel rattatüüpidel on erinev soovituslik rehvi rõhk. Tekib küsimus, miks see nii on? Kuna linnarattal, mägirattal ja maanterattal on erinevad rehvi suurused, vajavad need vastavat rõhu taset. Rehvi rõhust rääkides kasutatakse tavalisel ühikuid kas bar või psi.
Ühikute omavahelises võrdluses tulevad appi internetis lihtsasti leitavad teisenduse kalkulaatorid.
Mägiratas
Mägiratta ehk maastikuratta rehvid on suhteliselt laiad ja rohmakad. Maastiku jalgrattad võimaldavad kiiresti läbida künklikke teid, sõita üle puujuurte, püsides kindlalt sadulas väga erinevatel pinnakatetel. Soovituslik rehvi rõhk mägirattal on 30-50 psi.
Linnaratas
Linnaratta rehvid on mägirattast hulga saledamad ja voolujoonelisemad, need on mõeldud hoopis teistsugustesse oludesse. Linnarattaga on kõige mugavam sõita mööda siledat asfaltit. Soovituslik rehvirõhk linnaratta rehvides on 50 psi. Aga kui sinu linnaratas on elektriline? Elektrijalgratas ei ole rehvide poolest erinev tavalisest jalgrattast ja lähtuda saab samamoodi tootjapoolsetest või sõidumugavusest lähtuvast rehvi rõhust.
Maanteeratas
Maanteerattaga on hea läbida pikki ja siledaid maanteid. Ratta rehvid on kõige sarnasemad linnarattale. Erinevates ratta tüüpidest on just maanterattal kõige suurem rehvi rõhk, soovituslik vahemik jääb 80-130 psi vahele ja pole harv, kui maanterattasse on pumbatud 160 psi rõhku.
Lasteratas
Laste jalgratas ei erine oma ülesehituselt täiskasvanute jalgrattast ja vajab samuti aeg-ajalt pumpamist. Lasteratta suurusest lähtuvalt on soovituslik rehvi rõhu vahemik 40-65 psi. Vahemik on küllaltki lai, sest lasterataste mõõdud algavad juba 12 tollist ja ulatuvad täismõõdus ratasteni välja.
Pumpa rehv täis ja lase lapsel proovida, visuaalselt on näha, kui rehv peaks läbi vajuma ja liiga kõvadest rehvidest annab laps ka kindlasti märku.
Keskmine rehvi rõhk
Foto: autor Martin Magnem, Unsplash.com
Selline väljend nagu keskmine rehvirõhk ei ole olemas. Igal rattal on see veidi erinev ja seda tuleb sättida sõitjast lähtuvalt, et ühelt poolt oleks tagatud ohutus ja teisalt sõidumugavus.
Soovitusliku keskmise rehvi rõhu puhul tuleb lisaks arvesse võtta veel tegureid.
Kehakaal
Mida suurem kehakaal, seda kõrgem jalgratta rehvi rõhk peaks olema. Enamik rehvirõhu soovituslikke arvutusi põhineb keskmisel sõitja kehakaalul, milleks on 70 kg. Kui oled näiteks 5 kg raskem, peaksid pumpama rehvi vähemalt 5 psi rõhku juurde. Sama loogika kehtib pagasi puhul
Temperatuur
Külm ilm ja märg tee muudavad rehvi kõvaks. Kui rehvis on liiga palju rõhku, muutub sõit keerulisemaks ja vibratsiooni tase on kõrgem. Samuti muutub rehvirõhk rattas, kui ratas seisab väga soojas või vastupidi - jahedas õhus.
Rada
Kui lähed sõitma uuele ja tundmatule rajale, on professionaalide soovitus alandada veidi rehvirõhku. Pehmemate rehvidega on ratta ja raja tunnetus parem ja püsid paremini sadulas. Samuti väheneb oht, et kui sõidad otsa mõnele kõvale takistusele, puruneb rehv.
Soovituslik rehvi rõhk
Foto: Unsplash.com
Tegelikult peaks igale jalgratta rehvile olema märgitud tootjapoolne soovituslik jalgratta rehvi rõhk. Mõnikord on õige rõhu leidmine väga lihtsaks tehtud ja märgitud peale soovituslik vahemik, teinekord maksimaalne lubatud jalgratta rehvi rõhk.
Kindlasti tuleb kinni pidada maksimaalsest lubatud rehvi rõhust, et rehvi mitte lõhkuda.
Tootjapoolne soovitus võta aluseks rehvi pumpamisel, aga arvesta lisaks oma kehakaalu, pagasi, ilmastiku- ja teeoludega.
Liiga madal jalgratta rehvi rõhk on ohtlik
Foto: Autor Freepik.com
Nii nagu eelnevalt teada said, veidi madalama rehvirõhuga on tundmatul rajal turvalisem liikuda. Siinkohal on aga oluline vältida olukorda, kus jalgratta rehvi rõhk on liiga madal.
- Liiga madal jalgratta rehvi rõhk muudab ratta väga raskesti juhitavaks.
- Rehv vajub läbi ja vigastad velge. Näiteks maanteeratta raam võib olla väga õrn ja vigastatud velge ei õnnestugi parandada ning terve ratas tuleb välja vahetada.
- Liiga madala jalgratta rehvi rõhuga hakkab rehv ebaühtlaselt kuluma. Sellega kaasneb halvem teelpüsivus või lausa õnnetus.
- Soovitame alati enne jalgrattaga sõitma hakkamist rehvi rõhku kontrollida ja väga hea oleks kasutada kaasaskantavat jalgratta pumpa.
Kokkuvõtteks
Kuigi mitmed tootjad annavad omapoolselt koos ratta ostuga kaasa infot sobivast rehvirõhust, siis tegelikult kujuneb sobiv ratta rehvi rõhk välja katse-eksituse meetodil.
Liiga kõrge rehvirõhk muudab rehvid kõvaks ja teekate põrutab liigselt. Madal rehvirõhk põhjustab rehvi läbivajumise.
Soovitame omalt poolt võtta aluseks tootjapoolne soovituslik rehvi rõhu vahemik ja alustada katsetamist. Koos pagasiga sõites tasuks rehvid rohkem täis pumbata. Tundmatule rajale suundudes võib olla tark tegu rehvi rõhku alandada.
Kõik vajaliku mugavaks ja ohutuks rattasõiduks leiad meie e-poest.
