Kepikõnd on maailmas populaarne juba peaaegu 100 aastat, kuid Eestis muutunud levinuks viimastel aastatel. Kepikõndi on lihtne harrastada ning on väga kasulik. Kuidas valida endale õiged käimiskepid, milline on õige tehnika ning kuidas mõjub kepikõnd füüsisele? Põhjalikud vastused leiad käesolevast artiklist.
Kepikõnni kasulikkus
- Töötavad kõik lihased. Erinevalt tavalisest kõndimisest töötab kepikõnni ajal koguni 90% lihastest! Kepikõnd mõjub nii jalgade- ja tuharalihastele, biitsepsile ja triitsepsitele kui ka õlgadele ja isegi kõhulihastele.
- Asendab jooksmist. Kepikõnni ajal põletate sarnase kalorite koguse (umbes 500 kcal/h) nagu joostes kuid seejuures vähendate koormust puusa- ja põlveliigestele. See tegevus sobib ka neile, kes ei armasta joosta.
- Parandab rühti. Kepikõnd aitab treenida seljalihaseid ning parandada rühti ja kõnnakut.
- Eelnev ettevalmistus ei ole vajalik. See on tõenäoliselt kõige vähem ettevalmistust nõudev spordiala, millega saab tegeleda peaaegu igal pool ja igal ajal. Kepikõndi saate harrastada nii talvel kui suvel, kõndida võite metsades, parkides ja isegi linnas. Kõik, mida vajate on käimiskepid ja mugav riietus.
- Sobib rehabilitatsiooniks. Kepikõnd koormab tunduvalt vähem keha ning seepärast sobib see tihti ka traumadest taastujatele. Kuna kepikõnd ei vaja füüsilist ettevalmistust, sobib see nii harrastus sportlastele kui ka juba küpses eas inimestele.
Millest alustada?
Kepikõnni jaoks on tarvis kahte asja – mugavat riitust ja käimiskeppe. Käimiskeppe valides pea aga silas järgmist:
- Liik. Käimiskeppe on mitut tüüpi - kokkukäivad (kahes osas), mitte reguleeritavad ja teleskoopkepid (võimalik muuta pikkust). Mittereguleeritavad kepid vibreerivad vähem, kuid ei pruugi olla alati õiges pikkuses saadaval. Teleskoop jalutuskeppe on aga mugavam vastavalt enda pikkusele kohandada ning kokkupandavad mahuvad hästi ka näiteks seljakotti.
- Pikkus. Käimiskeppide pikkust on suhteliselt lihtne valida: tuleb lihtsalt korrutada enda pikkus arvuga 0,68. Näiteks kui Teie pikkus on 1,80 m, on kõige sobivam käimiskeppide pikkus: 1,80 x 0,68 = 1,2 m. Kui ostate mitte reguleeritavad käimiskepid, valige enda poolt arvutatud pikkusele kõige lähedasemad. Kepid on õige pikkusega, kui õlavarre ja küünarvarre vahele tekib täisnurk.
- Materjal. Mida rohkem sisaldavad käimiskepid süsinikkiudu, seda kergemad ja mugavamad, kuid ka kallimad need on. Kui Te ei ole kindel, kas see spordiala Teile sobib võite alustada odavamast variandist. Hiljem soovitame soetada aga professionaalsed käimiskepid, mis on kergemad.
- Maastik. Keppide teravad otsad on mõeldud eelkõige maastikul kõndimiseks. Alati tuleb aga jälgida, et keppidega oleksid kaasas ka asfaldi peal kõndimise otsikud. Pidage silmas, et nii teravad kui ka kummist otsikud peavad olema kinnitatud veidi kaldus nurga all.
Kõndimise tehnika
Kepikõnd on lihtne sport, kuid siiski on ka siin mõned soovitused ja reeglid mida tuleks järgida:
- Kuidas õigesti kõndida. Alusta sellest, et kõnni loomulikult, kuid natuke pikemate sammudega. Liiguta käsi ette ja taha ning lase keppidel alustuseks vabalt mööda maad lohiseda. Käiakse vahelduvalt vastaskäsi, vastasjalg ning keha veidi ette kallutatud. Vaikselt tunnetage kuidas kepid toetuvad maha. Kepid peavad olema umbes 45-kraadise nurga all diagonaalselt taha suunatud ning peavad maha asetuma alati koos vastasjala kannaga. Ees olev käepide ei tohiks aga nabajoonest kunagi kõrgemale tõusta ning käetõuge peaks alati lõppema puusast tagapool. Pea ka meeles õlgu alati vabalt hoida.
- Kepikõnni õppimine. Kui Te tunnete, et kepikõnd on Teie jaoks raskem, siis võite liituda näiteks mõne grupiga või pöörduda spetsialisti poole.
Loodame, et leidsite siit mõned nipid ning natuke motivatsiooni, et kepikõnniga algust teha juba täna. Soetage endale käimiskepid ja nautige mitmekülgset võimlemist, imelist loodust või linnavaateid ning samal ajal treenides.
