Kuidas õigesti multšida?

Mis asi on multšimine

Miks on multšimine kasulik ja miks seda on vaja teha?

• Tänu multšimisele kulub sul tunduvalt vähem aega rohimisele ja kastmisele. Kui pinnas on multšikihiga kaetud, on see hulga vastupidavam kuivale perioodile – taimed ei närbu ega muutu nii januseks. 
• Tänu multšimisele pole vaja kasutada umbrohutõrjevahendeid, seega ei jõua kahjulikud ained pinnasesse ega põhjavette.
• Multš meelitab ligi vihmausse ja ämblikke – vihmaussid kobestavad mulda ja ämblikud aitavad vähendada kahjulike putukate hulka.
• Multšimine vähendab kahjurite hulka – istutatud taimed on tervemad ja kannavad lopsakamaid õisi ning hiljem vilju.
• Multšimine rikastab pinnast kasulike mikroelementide ja looduslike väetistega, suurendades mullas huumusekihti.
• Multšimine võimaldab kasvatada ka soojalembelisi taimi, soojendades maapinda ja hoides selle temperatuuri taimede jaoks stabiilsemana.
• Multšimine aeglustab maa sulamist, seetõttu õitsevad taimed hiljem ja väheneb öökülmade oht neile. 
• Köögivilja- ja marjapeenarde puhul aitab multšimine vähendada kokkupuudet mullaga, viljad on tervemad ning kaitstud mullas pesitsevate ohtude eest.
• Paljud nõustuvad lisaks sellega, et multšitud peenrad näevad korrektsemad välja ja paraneb aia esteetiline välimus.

Millal multšida?

Kuidas valida sobiv multš?

Multši tüübid

• Okaspuu koorepuru on üks levinum materjal, mida kasutada multšimiseks. Lisaks mulla rikastamisele annab koorepuru kauni ja hoolitsetud välimuse sinu peenardele.
• Turvas ja kompost sobivad suurepäraselt köögiviljapeenarde multšiks.
• Kui sinu aias kasvavad männid, tasub kindlasti ära kasutada männiokkad.
• Põhk ja hein kestavad terve hooaja ja seda on väga lihtne välja vahetada. Põhk ja hein hoiavad peenrad porivabad ja madalamad taimeosad ei puutu mullaga kokku. Köögiviljapeenarde vooderdamiseks sobivad põhk ja hein väga hästi
• Puulehti ei tasu kokku riisuda ja ära visata. Puulehed sobivad kõikjale ja nende eest ei tule enamasti midagi maksta. Kui sul on võimalus puulehti purustada, komposteerub selline multš pinnase hulka kiiremini ja näeb kenam välja.
• Niidetud muru on lihtne viis multšida aia kaugemaid piirkondi ja see aitab väga hästi umbrohtu vältida. Suurem hulk niidetud muru võib veidi lõhnata ja seega on parem seda kasutada varjatumates kohtades.
• Saepuru saab samuti ära kasutada multšina. Siiski tasub meeles pidada, et see kipub kleepuma ja pole parim valik marjapõõsaste all. Saepuru kasuta pigem mänguväljakutel ja platsidel.
• Kui ajaleht on trükitud loodussõbralike värvainetega, siis sobib see samuti multšiks. Kasuta aias vähemalt nelja üksteise peal olevat lehte, niisuta neid – nii püsivad paremini omal kohal. Ajaleht kõduneb umbes aastaga ja tuleks järgmisel aastal välja vahetada.
• Plastikmultš ei lagune ja seda pole vaja igal hooajal välja vahetada. See sobib hästi kasutamiseks suurtel territooriumitel, näiteks viljapõõsaste ja puude ümbruses. Meeles tasub pidada, et plastik läheb suvel väga kuumaks.
• Kivi ja kruus sobivad hästi drenaažiks ja annavad taimedele lisasoojust. Siiski on kivi ja kruusa kõige raskem välja vahetada, seega tasub otsus pinnas kivi või kruusaga katta rahulikult läbi mõelda. Kivi ja kruusa vahelt on keeruline kätte saada puulehti.

Kuidas multšida?

• Soovitame multšikihi ja taimede varte või puutüve vahele jätta veidi ruumi. Muidu võib niiske multš tekitada vartes või tüvedes hallitust. 
• Plastikmultši kasutamisel ära unusta teha materjali sisse auke, muidu ei pääse sealt vesi läbi.
• Aednikud soovitavad lisaks kasutada lämmastikväetist, kuna orgaanilise multši kõdunemisel kasutavad mikroorganismid ära pinnases leiduvad lämmastikuühendeid.
• Multši kõdunemist aeglustab multši kihtide vahele paigutatud multšiloor
• Multšimine sobib ka lillepottides ja lillekastides kasvavatele taimedele. Lillekastid saavad nii looduslikku väetist ja näevad ka kenamad välja. 

Multšikihi sügavus

1. Muru ja saepuru multšikihi sobiv sügavus on 2-3 cm.
2. Põhk ja hein paiguta multšina vähemalt 8-10 cm paksuse kihina.
3. Puulehtede puhul piisab 5-7 cm paksusest kihist.

Kokkuvõtteks