Millele pöörata tähelepanu survepesuri valimisel?

Kõige esimese asjana peaksid otsustama, kas sul on vaja suurt ja võimast survepesurit või piisaks ka väiksemast ja nõrgemast. Väiksema survega pesur on tavaliselt sobiv igapäevaste ülesannete jaoks, kuid võimsamad survepesurid on kasulikud siis, kui pead puhastama raskesti pestavaid plekke nagu näiteks rasvaplekke.

Peamine erinevus survepesurite puhul on surve rõhutase. Tavaliste pesurite rõhk jääb 100 ja 150 baari vahele ning enamus võimsamad seadmed suudavad toota kuni 200-baarist rõhku. 

Kui sul on plaanis võtta survepesur kasutusele näiteks väiksemate ülesannete jaoks, nagu ratta, aiatööriistade, tee, aiamööbli, auto või basseini puhastamiseks, on piisava võimsusega survepesu kuni 150 baari. Kui sul on plaanis teha midagi tõsisemat – näiteks majaseinte pesemine, suure sõiduki või suurema pinna pesemine – soovitame valida pesuri, mille veerõhu minimaalne tasand on 160 baari ning samuti võiks survepesur olla pikema voolikuga, kuna nii on pesemine käepärasem ja lihtsam.

Survepesurit tuleb käsitleda korrektselt. Olgu parasjagu käsil auto või kõnnitee pesemine, veejuga ots peaks olema vähemalt 1 meetri kaugusel pestavast pinnast. Vastasel korral võib auto või puidu pinnas või kõnniteeplaadi stabiilsus kahjustuda (sa võid kogemata pesta välja plaadivahede täite) ning sa võid ka kahjustada väiksemate seadete osasid. 

Pärast pesemist on äärmiselt oluline hoolikalt eemaldada allesjäänud vesi survepesuri veesüsteemist. Kui vesi jääb seadme süsteemi pikemaks ajaks, võib see kahjustada tihendeid ning talvel võib jäätuv vesi kahjustada seadme sisemisi osasid.