Allikas: Milaga Vigerova, Unsplash.com
Iga elusolend vajab elamiseks just talle sobivaid elamistingimusi. Taime jaoks on vaja piisavalt valgust ja vett, seene jaoks aga niiskust. Ka inimese jaoks on mõned tingimused sobivamad kui teised.
Üks asi, mis mõjutab meid palju rohkem kui võime arvata, on õhuniiskus. Järgnevalt anname lühiülevaate sellest, milline on normaalne õhuniiskus ning milliste vahenditega ja kuidas seda saavutada-reguleerida.
Mis on õhuniiskus?
See on õhu üks füüsikalisi omadusi temperatuuri ja rõhu kõrval. Õhuniiskus ei saa kuskilt „tekkida”, sest see on õhu üks koostisosi. See on veeauru hulk (ruumis).
Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru õhku „mahub” ja seda suurem on õhuniiskus. Külma õhku „mahub” seda vähem – seepärast tundubki talvel miinuskraadidega õhk palju kuivem kui vihmasel suvepäeval.
Allikas: Georg Eiermann, Unsplash.com
Pikalt kütmata suvilasse astudes tunneme jahedust ja tajume, et õhk on niiske. Kui ahi või kamin on oma töö teinud, siis on asjalood teisiti. Nüüd on toaõhk soojem ja võrreldes varasemaga „mahutaks” see rohkem niiskust ning seeläbi on kadunud ka algne niiske õhk.
Õhuniiskust väljendatakse kahel moel – suhtelise või absoluutse õhuniiskusena. Absoluutne näitab veeauru tihedust õhus ja selle mõõtühik on grammi ruutmeetri kohta. Nii võib öelda, et vihmametsas on õhk sõna otseses mõttes raskem.
Enamasti aga kasutatakse suhtelist õhuniiskust, mida väljendatakse protsentides. See näitab protsenti selle vee hulgast, mida õhk suudaks praegusel temperatuuril endaga siduda. Mõõdetakse seda, mis on ja seda, mis võiks olla ning see suhe tuuakse välja protsentides.
Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga. Mõned termomeetrid on kaks-ühes ehk lisaks temperatuuri mõõtmisele saab teada ka suhtelise õhuniiskuse. Mõõtmine on vajalik siis, kui on erinevad terviseprobleemid (hingamisteede- ja kopsuhaigused). Tulemust teades saab ruumi vajalikus suunas mõjutada. Viimane on vajalik ka siis, kui olete pilliomanik – ka klaver või muud muusikariistad vajavad õigeid hoiutingimusi.
Allikas: Andrea Davis, Unsplash.com
Milline on normaalne õhuniiskus?
Ka inimene peaks end korras hoidma nagu hindamatut pilli ja seeläbi on õigustatud küsimus – milline on normaalne õhuniiskus ja kuidas seda saavutada?
Inimese jaoks on normaalne õhuniiskus vahemikus 40-60%. See on sobilik tervist ja ainevahetust arvestades, kõige kergem hingata ja toimida. Äärmused nõuavad liiga suurt energiakulu, kuldne kesktee on aga hea.
Liiga kuiv õhk (alla 20-25%) on ideaalne tolmulestade paljunemiseks ja mõjub halvasti inimeste limaskestadele – tekivad terviseprobleemid ja hingamisraskused. Liiga niiske õhk (üle 70-75%) on hea hallitusseente arenguks ja mõjutab tõsiselt inimese tervist (higistamise regulatsioon jne). Mugavustsoon 40-60% vahemikus ei kurna keha ja samuti raskendab ebasoovitavate „allüürnike” õide puhkemist.
Allikas: Anke Sundermeier, Pixabay.com
Millest oleneb õhuniiskuse tase?
Õues olevat temperatuuri ja üldist kliimat me muuta ei saa, küll aga saame kontrollida seda, mis toimub meie ruumides ja kodus. Veedame päris suure osa oma elust toas ja seetõttu on tähtis, et meid ümbritsev keskkond oleks ideaalne või selle lähedane ja et seal valitseks normaalne õhuniiskus.
Õhuniiskuse tase on otseselt seotud temperatuuriga ja seda saame oma kodus kontrollida ventilatsiooni ning kütmisega. Õhuniiskust mõjutavaks asjaoluks on seetõttu ka see, millises elamus pesitseme ja milline on olnud esialgne projekt ning selle värskendused.
Vanem betoonist kortermaja vahetatud akendega omab nüüd teistsugust ventilatsiooni kui puitmaja. Oma rolli õhuniiskuse kõikumisel võib mängida ka keskküte, mida ise kontrollida ei saa. Ülekütmine tekitab kuiva õhku ja madalat õhuniiskust, alakütmine aga liigset õhuniiskust.
Allikas: Kafferbart, Unsplash.com
Kuidas saavutada kodus optimaalne õhuniiskus?
Normaalne õhuniiskus on eesmärk, mille saavutamine oleneb nii aastaajast kui ka sellest, milline on elamu. Õnneks on tänapäeval mitmeid võimalusi, mis aitavad enda ümber luua õiged tingimused ja seeläbi parandada elukvaliteeti.
Kõige lihtsam on jälgida reeglit – kus on vähe, sinna juurde ja kus on palju, sealt ära. Optimaalse õhuniiskuse saavutamiseks on tänapäeval mitmeid seadmeid, mis elu kergendavad.
Õhuniisutaja
Kui hügromeeter näitab (alla 40%) ja enesetunne annab teada, et õhk on liiga kuiv, siis on soovitav soetada õhuniisutaja. Lihtsalt öeldes on tegemist masinaga, milles on veepaak ja mis paiskab välja veeauru. Nii on valutav pea ja lõhenenud huuled peagi minevik.
On võimalik leida suuremaid mudeleid, mis saavad efektiivselt oma tööga hakkama ka suuremal pinnal. Need sobivad näiteks kontoritesse või suurematesse elamutesse. Samuti leiab pisikesi versioone, mis on sobilikud näiteks öökapile.
Õhuniisutit valides mõelge läbi oma ootused ja vajadused. Kui masin peab töötama pikka aega järjest, siis on märksõnadeks energiasäästlikus ja vähene müra. Kui tööpind on suur, siis on tähtsal kohal õhuniisuti veepaagi suurus ja võimsus.
Paljudel kodukasutuseks mõeldud mudelitel võivad olla ka mitmed lisavõimalused – aroomiteraapia võimalus, termomeeter ja hügromeeter. Mõned mudelid kasutavad töötamiseks ultraheli ja see puhastab samal ajal ka õhku.
Allikas: K-rauta.ee
Õhukuivati
Juhul, kui tegemist on niiske ruumiga (üle 65-70%), siis on vajalik hoopiski õhukuivati. Koduses vannitoas võib piisata väikesest niiskuseimajast, mis töötab vahetatavate niiskust imavate tablettidega. Suuremas ruumis, nagu kelder või garaaž, on vajalik siiski elektriga töötavat masinat.
Õhukuivatit valides tasub lähtuda täpselt samadest põhimõtetest, mida õhuniisutidki valides. Ruumi suurust arvestades jõutate õige mudelini, millel on sobilik võimsus ja veepaak.
Kahe masina erinevus ongi tegelikult see, et üks lisab ruumi vett ja veeauru ning teine imeb seda endasse. Mõlema eesmärk on aga üks – aidata meil reguleerida ruumiõhu omadusi.
Loodetavasti saite vastuse, milline on normaalne õhuniiskus ja kuidas seda saavutada. Ümbritsevast keskkonnast sõltub meie elukvaliteet ja tervis ning sellesse tasub teadlikult panustada.
