Lindude toitmine talvel ei ole nii lihtne ega nii keeruline, kui sellest arvatakse. Põhimõte on hästi lühike: toida linde järjepidevalt ja õigesti:
- Ära hakka linde toitma enne päris-päris talve saabumist. Osad sulelised hängivad veel novembriski ringi ja valmistuvad äralennuks, kui nad lisatoidust vihje nokka saavad, ei pruugi nad üldse minema lennata ja satuvad hiljem hätta.
- Ole järjepidev – hakkasid toitma, siis jätka kevadeni. Sinu abiga arvestatakse, eriti krõbeda külmaga, nii et ole vastutustundlik. Kui sa ei ole kindel, et jõuad-viitsid kevadeni regulaarselt tegutseda, ära alusta – muidu teed kahju rohkem kui kasu.
- Jaga toitu regulaarselt ja enamvähem samadel kellaaegadel. Varane hommik on eriti hea aeg – siis saavad linnud peale külma ööd energiavarusid taastada.
- Millal toitmine lõpetada? Kui märts on soojem, hiljemalt aprillis. Aga ära päevapealt toidukraani kinni keera, vähenda toiduhulka päev-päevalt, nii saavad sulepallid aru, et nüüd võiks nagu ise süüa otsima hakata, seda juba leidub.
Millised on parimad linnumajad? Kuhu linnusöökla paigaldada?
Foto: Unsplash.com
Söögimaju on väga erinevaid tüüpe, nii poes leiduvaid kui sääraseid, mida annab ise näiteks YouTube’i õpetuse järgi kokku klopsida. Eelistada tasuks siiski vastupidavamat puidust versiooni.
Mõned vihjed:
- Äravooluavad nurkades, et sulaga toidust roiskuv bassein ei saaks
- Kõrgemad ääred, mis ei lase toidul maha pudeneda
- Kelluke sinu kassile, plastist vms torbik sellele kepile, mille otsas maja on. (Kui maja ripub puuoksalt, vali säärased, mis hoiavad küll maja, aga pole nii jämedad, et mõni isehakanud tiiger seda pidi turnida saaks)
- Söötur, mis head kraami järjest ette annab, peab libe olema.
- Mõõdud vähemalt 20x20, muidu läheb kakluseks.
- Piisavalt kitsas, et suuremad linnud ei mahuks väikeste eest kõike ära sööma
Söögimaja paigutamisel arvesta, et lindude toitmine talvel peaks mugav olema ka sulle, sest teha tuleb seda päris tihti, nii et kuhugi väga kaugele sa ilmselt kõmpida ei viitsi, eriti suurte hangedega.
Mis lindudesse puutub, siis peaks maja olema kindlalt kinnitatud ja asuma igast küljest neile ligipääsetavas kohas, kust neil on ülevaade ümbritsevatele ohtudele ja kiire põgenemistee. Mõni põõsas läheduses on samuti hea koht, kus vahepeal jalgu puhata ja oma söögijärjekorda oodata.
Menüü on oluline. Ja vesi!

Lindude toidumajja sobib nii poest ostetud kui ka enda komplekteeritud linnutoit:
- Pekitükk – lõika kamarasse sälgud, siis püsib tükk paremini nööri otsas
- Searasv, see on energiarikkam. Ja rasv ei külmu erinevalt pekitükist ära ka
- Päevalilleseemned
- Teised õhukese koorega seemned, kuna väikelinnud koorivad oma seemneid
- Linaseemned on eriline maiuspala
- Maapähklid võrgus või sööturis
- Kaerahelbed, hirss, tangud, tatar, mais – need meeldivad vähe suurematele sulelistele
- Puurilindudele mõeldud segud
- Pudiks tehtud keedumuna, magedam juust
- Suurematele lindudele pehmed köögiviljad, näiteks keedetud kartul
- Puu otsa jäetud õunad ja marjad
NB! Kui võtad ette lindude toitmise talvel, püüa neile ka vett panna – lume limpsimine on lindudele väga energiat kulutav tegevus. Sula-ajal võid ka lihtsalt kohta, kuhu vesi valgub, paigutada puuoksi vms, mille pealt linnud veele ligi saavad.
Samuti - kui sul on mõni tore karvu ajav koduloom, pane linnumaja külge või lähedusse tutsakaid tema karvu, see on eriti kevade poole hea kraam, millega pesa vooderdada.
Kuidas lindude söögimaja hooldada?

Lindude toitmine talvel ei tähenda vaid alusele toidu puistamist või pekitüki ülesriputamist. Igasugune linnumaja vajab ka korralist puhastamist.
- soojema ilmaga läheb toit kergesti hallitama või roiskuma, sellest on vaja lahti saada
- lindude väljaheide, suled jms kannavad edasi pisikuid, millest teised linnud võivad nakkuse saada, haigestuda või lausa hukkuda
Pese ja nühi linnumaja kuuma vee ja lapiga, aga ära keemilisi vahendeid kasuta, need mitte ainult ei peleta linde, vaid võivad neile suisa ohtlikud olla.
Milliseid sulelisi sõpru söögimaja ligi meelitab?

Eestis on umbes 150 linnuliiki, keda talvel kohata võib, olgu siis tegu meie endi kasvõi osaliselt kohalejäänud lindudega või ida poolt tulnud naabritega, kelle jaoks meie olemegi see Soojem Maa.
Osad linnud ei külasta linnumajasid kunagi, ju neil on omad põhimõtted ses osas. Ülejäänute puhul, keda on nii 40 liigi ringis, sõltub palju ka sellest, kus sa elad. Mida mitmekesisema loodusega paik, seda kirevam seltskond su ülespandud linnumajja satub. Nii et kui sinu läheduses on mets, aga ka põllud, põõsastik, aiad või pargid, võib igapäevane seltskond olla tublisti liigirohkem ja sääraseid astusin-korraks-paariks-läbi tegelasi kohtab ka rohkem.
Keda siis Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel üldse talvel söögimaja läheduses kohata annab? (Nagu öeldud, kõik sõltub piirkonnast JA mitte kõik ei tule linnumajja ka sinu pandud toitu sööma, mõned hiilivad hoopis väiksemaid sööjaid endid.)
hallpea rähn
|
roherähn
|
kodutuvi
|
nurmkana
|
väike-kirjurähn
|
suur-kirjurähn
|
tamme-kirjurähn
|
nurmkana
|
musträstas
|
hallrästas
|
puukoristaja
|
sinitihane
|
rasvatihane
|
põhjatihane
|
salutihane
|
tutt-tihane
|
rohevint
|
metsvint
|
leevike
|
siisike
|
ohakalind
|
urvalind
|
talvike
|
koduvarblane
|
põldvarblane
|
hakk
|
harakas
|
hallvares
|
pasknäär
|
raudkull
|
hallõgija
|
Kui märkad vigastatud lindu

Lindude toitmine talvel võimaldab neil ka paremini silma peal hoida. Mida aga teha, kui märkad haiget või vigastatud lindu?
Ära hakka ise superkangelast mängima, usalda eksperte (hoia lihtsalt omaenda koduloomad linnust eemal).
Ilmselgelt vigastatud metslooma või -lindu märgates tuleb sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313, kust edastatakse info vastavale spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.
Lindude toitmine talvel: lõppsõna
Ja nii lihtne või keeruline see ongi. Lisanõu tasub alati küsida ka Eesti Ornitoloogiaühingust, seal on mõnus rahvas varmas vastama.