Millal on sul kodus vaja kasutada veefiltreid?

Elame ainulaadses riigis. Oleme üks vähestest Euroopa riikidest, kus on rohkem puhast joogivett kui vajame. Kui läheme välisriiki, oleme tihti üllatunud, kui näeme WC-s märkust, et me ei tohi kraanivett juua. Lõppude lõpuks oleme kodumaal harjunud jooma vett mitte ainult kraanist, vaid ka kaevudest või isegi allikatest. Jah, oleme oma veekvaliteediga ära hellitatud, kuid kõik muutub tasapisi.


Kui maja on vana ja vesi tuleb vanade torude kaudu, on tõenäoline, et võid tunda veel mingit maitset või isegi lõhna. See on raua maitse. Tegelikult ei kahjusta see inimese organismi, kuid on siiski surmav koostisosa kodumasinate ja torustike jaoks.

Kas sinu teekannus on tihti katlakivi? Kas pead pesumasina termostaati tihti parandama? Sinu vees on tõenäoliselt suurenenud kloori ioonide hulk. Meie keha saab toidus olevast soolast piisavalt kloori, seega veest lisakoguse saamine on ebavajalik. Jah, kloor on basseinis hea, kuid me ei joo basseinivett ju janu kustutamiseks.

Kui vesi on kare, on selles suur magneesiumi- ja kaltsiumiioonide kogus. Neid kahte elementi vajab meie organism, kuid ka need kahjustavad kodumasinaid. Nende eemaldamisega saame pehme vee, millel on oma plussid ja miinused. Sel põhjusel peaksid konsulteerima spetsialistidega, et teada saada, kui palju peaksid oma kraanivett pehmendama.

Kui kraanivesi on pruun, kuid tal ei ole lõhna, võib see sisaldada lihtsalt liiva- ja savilisandeid. See juhtub siis, kui vett tarnitakse vanadest kaevudest või puuraukudest. Veetorn oli vanasti olemas peaaegu igas külas. Mõned tornid töötavad ja varustavad maapiirkondasid veega senini. Kahjuks on nende tehnoloogia ja torustikud vananenud ja võivad mõnikord anda mitte just väga puhast vett.

Kas oled vee joomise järel tundnud, nagu oleksid võtnud kõhulahtistit? Diagnoos võib olla šokeeriv - sinu vees on ohtlikud bakterid, mis põhjustavad mitte ainult kõhulahtisust, vaid ka teisi haigusi. Enne joomist on sellist vaja vett keeta või puhastada.

Kõiki neid probleeme saab lahendada veefiltritega.

Esiteks pea meeles, et vee kvaliteeti ei saa ära arvata. Kui sel on teatud maitse või lõhn, ei tähenda see veel, et vajad filtrit. Võib-olla piisab mõne toru vahetamisest. Seetõttu soovitame alati teha veekvaliteedi testi. See maksab, aga nii saad kindlalt teada, mis on veega valesti. Sellist testi saad näidata spetsialistidele, kes aitavad otsustada, millist filtrit vajad.

Kõigi filtrite tööpõhimõte on väga sarnane - vesi läbib spetsiaalse konteineri, kuhu on paigaldatud teatud kassett. See puhastab vett ja väljastab juba puhast vett, mida on ohutu kasutada. Mehaanilised filtrid puhastavad veest ainult liiva ja muud tahked osakesed. Kui vesi on pruun, peaks selline filter vee puhastamisel aitama. Kui vees on palju mustust, pead filtris kassetti vahetama sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul.

Kui vesi „lõhnab“ tuleb kasutada spetsiaalset raua eemaldamise filtrit. Samuti tuleks seda vahetada iga 2-3 kuu tagant. Tavaliselt on vana filtrit välja tõmmates sellel roostevärv. Kui sinu vees on suur kogus rauda, võib sul vaja minna tõsisemaid filtreid, mis on mõeldud professionaalseks kasutamiseks. Konsulteeri spetsialistidega enne filtrite ostmist K-Rauta kauplustes. 

Spetsiaalsed süsinikfiltrid vähendavad kaaliumi ja naatriumi sisaldust vees, pehmendades vett. Nad ei kõrvalda täielikult naatriumit ja kaaliumit, samuti kloori, sest vee destilleerimiseks kasutatakse muud tehnoloogiat. Samuti kaalu enne, kas sul on tõesti vaja saada täiesti puhas H20 – destilleeritud vesi?

On olemas spetsiaalsed filtrid, mis hävitavad baktereid. Need töötavad eritades intensiivset valgust, seega nimetatakse neid UV-filtriteks. Sellise valguse käes surevad vees olevad bakterid koheselt.

Ülaltoodud filtrid on mehaanilised. Kõik UV-filtrid vajavad elektrit.

On veel üks filtreerimistehnoloogia, mida nimetatakse pöördosmoosiks. See kasutab spetsiaalset peenfiltrit, läbi mille vesi voolab ja hävinevad isegi kuni 98% kõikidest kahjulikest ainetest. Sellised seadmed on tavaliselt paigaldatud maja keldrisse või lihtsalt valamu all olevasse kappi.

Muide, filtrid on ehitatud ainult külma vee jaoks. Enamik neist töötab tõhusalt veega, mille temperatuur on 40 kraadi. Kõrgema temperatuuriga vesi on kuum. Tsentraliseeritud kuumaveesüsteemis on see tavaliselt 50-60 kraadi ja desinfitseerimisel suureneb see veelgi ja mikroobid hävitatakse (nad ei talu temperatuuri üle 60-70 kraadi ja surevad).

Kui sinu maja on uus kortermaja ja vesi tuleb tsentraalsest süsteemist, ei ole filtrid tõenäoliselt vajalikud. Sulle tarnitakse vett, mille kvaliteeti kontrollivad väga sageli vastutavad asutused.

Kui sul on oma puurauk ,on filter tõenäoliselt samuti tarbetu, kuna 40-70 meetri sügavuselt võetud vesi on puhas. Ainult raua kogus võib olla suurem, nii et pead puuraugu tegemise järel tegema veetesti. Kui raua kogus vastab seatud standarditele, ei ole filtreid vaja.

Kui sa kasutad vett, mis on võetud kaevust, soovitame kontrollida seda bakterite vastu. Kaev võib olla saastunud tahtmatult (või tahtlikult) bakterite ja kemikaalidega, kuna sinna koguneb sageli ainult pinnavett. Kui kaev on madal, ei saa vesi lihtsalt läbi pinnase filtreeruda.

Kui kolid valmis torustikuga majja, tee samuti veetest. Sa ei tea kunagi kindlalt, millise pärandi on sinna jätnud seal eelnevalt elanud inimesed. Mõnikord on nende lahkumise põhjuseks just kraanist väljuv lõhn. Igal juhul ei kahjusta veefilter kindlasti vett, vaid parandab seda. Nutikas filtreerimissüsteem aitab sul vett puhastada ja nautida.