Vererõhumõõtjad on meditsiiniseadmed, millega mõõdetakse süstoolset ja diastoolset vererõhku ning pulssi. Need on mõeldud vererõhu jälgimiseks kodustes tingimustes, võimaldades tervishoiutöötajatel hinnata vererõhu muutusi aja jooksul koos raviasutuses tehtud mõõtmistega.
Tänapäevased vererõhumõõtjad on enamasti automaatsed seadmed, mis täidavad manseti elektrooniliselt ning kuvavad mõõtmistulemused mõne sekundi jooksul. Kaks peamist tüüpi on õlavarrelt mõõtvad vererõhumõõtjad ja randmelt mõõtvad vererõhumõõtjad , millest kumbki sobib erinevatele kasutusvajadustele.
Millal on vererõhumõõtjat kodus vaja?
Kodune vererõhumõõtja on kasulik siis, kui tervishoiutöötaja on soovitanud vererõhku regulaarselt jälgida. Korduvalt sarnastes tingimustes tehtud mõõtmised annavad vererõhust terviklikuma ülevaate kui üksikud mõõtmised arstivisiitide ajal.
Kui oled üle 35 aasta vana või sul on terviseprobleeme, tasub vererõhu regulaarne mõõtmine muuta harjumuseks. Eriti oluline on see eakatele, kellel soovitatakse vererõhku mõõta iga päev – vererõhumõõtja võiks kodus olla sama tavapärane kui termomeeter .
Foto: K-rauta.ee
Vererõhumõõtja võimaldab mõõta vererõhku kodus just endale sobival ajal. Tänapäevaseid seadmeid on lihtne kasutada ning ühe nupuvajutusega saad teada nii vererõhu kui ka pulsisageduse. Paljud mudelid annavad märku ka võimalikest südamerütmihäiretest.
Kõige parem on mõõta vererõhku iga päev ligikaudu samal ajal pärast mõneminutilist puhkust. Vahetult enne mõõtmist tarbitud kofeiin, suitsetamine ja füüsiline koormus võivad tulemusi mõjutada.
Kui ohtlik on kõrge vererõhk?
Leedus läbiviidud uuringud näitavad, et 34–64-aastaste seas esineb kõrget vererõhku ligikaudu pooltel inimestel ning vanemates vanuserühmades veelgi sagedamini. Mõnede haiguste, eelkõige endokriin- ja neeruhaiguste korral, võib vererõhk tõusta – seda nimetatakse sekundaarseks ehk sümptomaatiliseks hüpertensiooniks.
Ligikaudu 95% kõrge vererõhu juhtudest on siiski tegemist primaarse hüpertensiooniga, mille täpne põhjus ei ole teada ning peamiseks tunnuseks on püsivalt kõrge vererõhk.
Foto: K-rauta.ee
Need muutused võivad kulgeda pikka aega märkamatult ning ilma vererõhku mõõtmata ei pruugi inimene teada, et näitajad on juba pikemat aega normist kõrgemad. Ravita võib hüpertensioon kahjustada veresooni ning põhjustada neerude, südame ja aju talitluse häireid ning nägemise halvenemist. Kõrge vererõhk suurendab ka südameinfarkti ja insuldi riski.
Mis on vererõhumõõtjad?
Vererõhumõõtjad mõõdavad kahte näitajat: süstoolset vererõhku, mis näitab rõhku südame kokkutõmbumise ajal, ja diastoolset vererõhku, mis näitab rõhku südame lõõgastumise ajal südamelöökide vahel. Enamik digitaalseid seadmeid kuvab ka pulsisageduse.
Vererõhumõõtjate võrdlemisel tasub tähelepanu pöörata järgmistele omadustele:
- Kliiniline valideerimine tunnustatud testimisprotokollide alusel
- Kasutaja õlavarre ümbermõõdule sobiv mansett
- Automaatne manseti täitmine ja tühjendamine
- Mälu mitme mõõtmistulemuse salvestamiseks
- Mitme kasutaja profiilid
- Bluetooth-ühendus mõõtmistulemuste edastamiseks nutitelefoni rakendusse
- Suur ja hästi loetav ekraan
Bluetooth-ühendus ja mobiilirakendused muudavad pikaajaliste mõõtmistulemuste jälgimise ning nende jagamise tervishoiutöötajaga lihtsamaks. Need funktsioonid parandavad andmete haldamist, kuid ei mõjuta mõõtmise täpsust.
Mis on randmelt mõõtev vererõhumõõtja?
Randmelt mõõtev vererõhumõõtja mõõdab vererõhku randmele asetatava manseti abil. Tänu kompaktsele suurusele on seda mugav kaasa võtta ja hoiustada ning automaatne töö muudab kasutamise lihtsaks.
Eelised
- Kompaktne ja kerge
- Lihtne transportida
- Mugav kasutajatele, kellel on õlavarremansetti keeruline kasutada
- Kiire automaatne mõõtmine
Piirangud
Randmelt mõõtvad vererõhumõõtjad nõuavad täpset käe asendit, sest randmest mõõtmise ajal peab see paiknema südame kõrgusel. Isegi väikesed kõrvalekalded käe asendis võivad tulemust mõjutada. Seetõttu soovitavad tervishoiuorganisatsioonid võimaluse korral kasutada kliiniliselt valideeritud õlavarrelt mõõtvaid vererõhumõõtjaid.
Mis on õlavarrelt mõõtev vererõhumõõtja?
Õlavarrelt mõõtev vererõhumõõtja mõõdab vererõhku õlavarre ümber paigaldatava manseti abil. Seda tüüpi seadmeid soovitatakse koduseks kasutamiseks kõige sagedamini, sest kliiniliselt valideeritud õlavarreseadmed annavad üldjuhul stabiilsemaid mõõtmistulemusi, kui neid kasutatakse tootja juhiste kohaselt.
Foto: K-rauta.ee
Eelised
- Laialdaselt kasutusel kliinilises praktikas
- Vastab tunnustatud kliiniliste valideerimisprogrammide nõuetele
- Vähem tundlik kehaasendi vigade suhtes kui randmelt mõõtvad seadmed
- Saadaval erinevate manseti suurustega, et parandada mõõtmise täpsust
- Sobib pikaajaliseks regulaarseks vererõhu jälgimiseks
Piirangud
Õlavarrelt mõõtvad vererõhumõõtjad on üldjuhul suuremad kui randmelt mõõtvad mudelid ning nõuavad õige suurusega manseti valimist. Liiga väike või liiga suur mansett võib mõjutada mõõtmise täpsust, mistõttu on sobiva manseti valik üks olulisemaid ostukriteeriume.
Õlavarrelt ja randmelt mõõtvate vererõhumõõtjate võrdlus
| Omadus | Õlavarrelt mõõtev vererõhumõõtja | Randmelt mõõtev vererõhumõõtja |
|---|---|---|
| Mõõtmiskoht | Õlavars | Randmeliiges |
| Mõõtmise stabiilsus | Üldjuhul stabiilsem õigel kasutamisel | Rohkem mõjutatud käe asendist |
| Kaasaskantavus | Keskmine | Väga hea |
| Sobivus reisimiseks | Hea | Väga hea |
| Asendi nõuded | Tavapärane istumisasend | Randmeliiges peab olema südame kõrgusel |
| Kliinilised soovitused | Levinud soovitus koduseks kasutamiseks | Sobib teatud juhtudel |
Mõlemad seadmetüübid võivad anda usaldusväärseid mõõtmistulemusi, kui need on kliiniliselt valideeritud, kasutatakse õiges suuruses mansetti ning järgitakse tootja kasutusjuhiseid.
Sellel lehel esitatud teave on mõeldud üksnes informatiivsel eesmärgil ega asenda meditsiinilist nõu. Enne koduse ravi alustamist või raviplaani muutmist konsulteeri alati kvalifitseeritud tervishoiutöötajaga.
Kõik tehnilised andmed on esitatud toodete kirjeldustes ja tootekaartidel.
KKK
Miks on vererõhumõõtja valimisel oluline kliiniline valideerimine?
Kliiniline valideerimine tähendab, et seadet on sõltumatult testitud tunnustatud protokollide alusel, et hinnata selle mõõtmistäpsust. Valideeritud seadme valimine suurendab kindlust, et mõõtmistulemused sobivad koduseks vererõhu jälgimiseks.
Kas vererõhu mõõtmine erinevatel kellaaegadel mõjutab tulemusi?
Jah. Vererõhk muutub päeva jooksul loomulikult sõltuvalt füüsilisest aktiivsusest, stressist, söögikordadest ja unest. Tulemuste paremaks võrdlemiseks tuleks mõõtmised teha võimalikult samal ajal ja sarnastes tingimustes.
Kas Bluetooth muudab vererõhumõõtja täpsemaks?
Ei. Bluetooth võimaldab üksnes salvestatud mõõtmistulemusi edastada nutitelefoni või ühilduvasse rakendusse. Mõõtmise täpsus sõltub seadmest, manseti sobivusest ja õigest mõõtmistehnikast.
Miks peab manseti suurus vastama õlavarre ümbermõõdule?
Liiga väike mansett võib näidata tegelikust kõrgemat vererõhku, samas kui liiga suur mansett võib anda tegelikust madalama tulemuse. Tootjad märgivad iga manseti puhul sellele sobiva õlavarre ümbermõõdu vahemiku.
Kas koduse vererõhumõõtjaga saab diagnoosida kõrgvererõhutõbe?
Ei. Kodused mõõtmistulemused annavad väärtuslikku teavet vererõhu muutuste kohta, kuid kõrgvererõhutõve diagnoosimise teeb kvalifitseeritud tervishoiutöötaja, võttes arvesse mitmeid mõõtmisi ning inimese haiguslugu.
