Kaasaegsed autod muutuvad järjest töökindlamaks ja on järjest suurema jõudlusega, kuid samal ajal kasvab autos ka energiatarbijate arv. Kuni 1980. aastateni oli rikete sagedaseks põhjuseks purunenud rehv või mehaaniline defekt. Viimaste aastate jooksul on aga autoakudega seotud tõrgetest saanud aga rikete kõige tavalisem põhjus. Tänapäeval on akudega seotud probleemid neli korda sagedasemad kui 1990-ndate keskel. Selle põhjused on sageli autoaku halb hooldus või aku õigeaegne asendamata jätmine. Seetõttu: autod püsivad sõiduvõimelisena ainult autoaku hea hoolduse korral.
Õige hooldus on ülioluline autoakude tööea pikendamisel
1. Aku laetuse tase
Sõltumata sellest, mis tüüpi starterakut kasutatakse: kõrgeima võimaliku laadimisvõime säilitamiseks peaksid alati aku laetuse tasemel silma peal hoidma. Aku usaldusväärne ja piisav laadimine võib selle eluiga märkimisväärselt pikendada.
Kui sõiduk on pikemaks ajaks seisma jäänud või pole talvel kasutatav, saab sobiva laadijaga ära hoida suure pingelanguse ja kahjuliku aku tühjenemise. Head akulaadijad suudavad tuvastada aku laadimismahu ja omavad automaatset laadimisvoolu kontrolli. Sõiduki ebakorrapärase kasutamise korral säilitab umbes kahekuuliste intervallidega aku laadimine selle jõudlust ja pikendab kasutusiga.
2. Regulaarne aku laetuse taseme kontroll
Lühikesed sõidud koormavad starterakusid tohutult – eriti külma ilmaga. Talvisel temperatuuril on kõigi akude jõudlus keemilistel põhjustel piiratud ja generaator suudab lühikeste sõitude jooksul pakkuda vaid ebapiisavat laadimist. Seetõttu on veelgi olulisem regulaarselt kontrollida autoakude laetuse taset.
Esitulede kontroll annab üldise ettekujutuse aku laetuse tasemest. Kui esituled muutuvad mootori väljalülitamisel kiiresti tuhmimaks, tuleks aku laadida nii kiiresti kui võimalik. Ideaalis peaks autotöökojas regulaarselt ja professionaalselt kontrollima autoaku laetuse taset.
3. Ohutus on olulisem kui kokkuhoid
Elektritarbijate, näiteks istme- ja roolisoojendajate mittekasutamine vähendab kütusekulu ja tagab aku väiksema koormuse. Välja arvatud juhul, kui need pole just hädavajalikud, tuleks igal võimalusel välja lülitada ainult mugavuse tagamiseks kasutatavad auto elektrilised komponendid. See annab olulise panuse sõiduki paremasse energiakasutusse ja suurendab sõidu ajal aku laadimiseks saadaval olevat energiakogust.
Eelistada tuleks süsteeme, mida kasutatakse liiklusohutuse tagamiseks. Seetõttu peaksid esituled hämaral ajal jääma sisselülitatuks. Samuti peaksid aktiveeritud olema olulised ohutusega seotud elektroonilised abistajad. Pikemate sõitude ajal laaditakse aku kiiresti – isegi ilma suurel kiirusel sõitmata. Isegi pöörlemisel 2000 pööret minutis annab generaator akule kaks kolmandikku maksimaalsest energiast.
4. Puhas keskkond aku paigaldamisel
Puhas keskkond aku paigalduskohas aitab vähendada isetühjenemise võimalust, sest aku klemmide läheduses olev niiskus ja mustus võib põhjustada voolu lekkimist. Klemmide ja ühenduste puhastamine hoiab ära kontaktide korrosiooni, minimeerib ühenduste takistusi ja parandab sellega laadimist ja külmkäivituse võimalust.
Autoakude kohta vajalikud teadmised – hooldusvabad akutehnoloogiad
Peaaegu kõik pliiakud, hoolimata sellest kas tegemist on klassikaliste märgakudega (SLI) või moodsate AGM-akudega, on hooldusvabad. See tähendab, et destilleeritud vee lisamine pole vajalik. Kindlasti ei tohiks seda teha ise, vaid peaks pöörduma spetsialistide poole. Hooldamine pikendab aku eluiga ja regulaarne laetuse taseme kontroll aitab nõrka akut tuvastada enne täielikku tühjenemist.
Akutehnoloogiate kohta ja selle kohta millised neist sobivad sinu sõidukile saad lugeda artiklist erinevate akutüüpide kohta.
