Foto: pixabay.com
Just praegu on väljas selline ilm, et justkui Ilmataat ei suuda sugugi ära otsustada, mis sealt ülevalt alla täpselt tulema peaks – lörts? Vihm? Mingi kahtlane jäine ollus igastahes, millega ka 2 plusskraadine ilm tundub eriti rõve ja külm ning maas on kämbla jagu plöga segiläbi kõvakstambitud kuumaastikuga.
Kokkuvõtlikult – isegi posti järele on keeruline minna, rääkimata siis mõnusast õhtusest või hommikusest sörgist. Liigutada aga tahaks. Sohval peesitada on mõnus küll, aga peale nädalat või vähemat saab kõrini.
Mis päästab?
Jooksulint koju – milleks?
Foto: pexels.com
Mõte koju mõni trenazöör soetada on vist igal trennitegijal peast läbi lipsanud, ja eks paljud on selle ka realiseerinud. Kaks kõige populaarsemat kodust seadet ongi just jooksulint ja velotrenažöör.
Aga mis on lisaks ilmale veel mõned head põhjused, miks jooksulint koju tuua?
- Saad trenni teha millal iganes, kui teisi magajaid ei sega, siis kasvõi kell 3 öösel.
- Jalanõud ei saa nii palju vatti ega kulu nii palju. Sama on ka riietusega – jookse kasvõi aluspükste väel. Oma tuba, oma luba.
- Täielik kontroll „maastiku“ üle – vali kalle, vali kiirus ja võimalikud takistused – mida uhkem masin, seda rohkem erinevaid treeningprogramme.
- Kodune trenažöör sobib hästi ka taastusraviks, kuna põrutab vähem jalgu ja selga (vähem! Aga konsulteeri kindlasti oma füsioterapeudiga!)
Millist jooksulinti valida?
Foto: pexels.com
Tüüp
Selleks, et jooksulint koju tuua ja temaga sõbraks saada, tuleb eelkõige tema tüüp ära otsustada. Valida on laias laastus kolme vahel:
- Manuaalne jooksulint – nagu lükkad, nõnda läheb. Ehk et liikumise tingid sina ise. Enne valikut otsusta kindlasti ka, kas mõtled lindil pigem kõndida või joosta. NB! Ei pruugi sobida kehvemate jalgadega inimestele, näiteks taastusraviks, kuna inimene ei jaksa lihtsalt linti piisavalt käima lükata.
- Elektriline – klassika. Torka juhe pistikusse, vali programm ja kõik ongi trenniks valmis.
- Hübriid – kombineerib mõlemad, kasuta elektrilisena või manuaalselt (pediaalselt?)
Suurus
Kujuta ette, et kõnnid või jooksed üle kraavi seatud plangu. Jooksulindi suurusega on sama lugu – mida laiem, seda stabiilsem. Kõndimiseks võib see vähe kitsam olla, aga kui plaanid põhiliselt jooksutrenni teha, tasub soetada laiem lint. Keskmine laius on ca 40 cm ning pikkus 120-140. Taaskord – kõndimiseks sobib ka lühem lint, korralikuks jooksmiseks on vaja aga pikemat, muidu lööd varbad siiralt vastu juhtrauda ära.
Ja muidugi tuleb leida koht, kuhu see mürakas kodus panna. Pea meeles, et ehkki kokkukäivad mudelid on lahedad ja võtavad oluliselt vähem ruumi, ei ole nad aga nii pikad-laiad ja võimekad.
Ekraan
Foto: pexels.com
Jooksulindi ekraan näitab mudelist olenevalt kas vaid paari asja – valitud programm ja sinu pulss, aga tublimad saavad hakkama ka vererõhu ja wifiga ühendatult ka videopildiga, kuula muusikat ja vaata ilusat loodust.
Vihje: hea on suurem ekraan, kuhu kõik info korraga ära mahub, nii et ei pea erinevate andmete nägemiseks pidevalt nuppe näppima.
Treeningprogrammid
Mõtle kui hea oleks ise maastikku kontrollida. Põletaks mäkketõusuga kõvasti kaloreid, aga elad nii siledal maal, et horisont ulatub kah kilomeetrite taha? Korraliku jooksulindiga seda probleemi pole. Esiteks on võimalik seadme enda kallet muuta, ja teiseks – erinevad programmid, mis seavad sulle lisatakistusi (et oleks millegagi tuuletakistust kompenseerida).
Odavamatel pillidel võib olla vaid mõni üksik programm, võimsamatel aga päääääris palju ning neid saab ka ise koostada.
Lisaväärtused
Kui väljas kõndimise või jooksmise suurteks lisaväärtusteks on loodus, värske õhk ja uued huvitavad kohad, mida näha ja kõik need pokemonid, keda kinni püüda, siis jooksulint päris sama pakkuda ei saa. Küll aga on parematel masinatel olemas wifi ühendus ja kõrvaklapiauk, nii et saad kuulata nii oma Spotify listi kui vaadata Pokemonide multikat, samas kui masin hoiab silma peal sinu pulsil, vererõhul ja muul vajalikul.
Vihje: nagu enne igasugust (kardio) trenni, tasub ka enne jooksulindil rähklemist end soojaks teha ja pärast jällegi maha „jahutada“, nii et mõned joogamatid majapidamises kuluvad kindlasti ära, saab lisaks kõndimisele või jooksmisele sirutada ja venitada kah.
Vool
Kui juba jooksulint koju soetada, siis tekib lisaks paigutamisele kindlasti ka küsimus, et palju selline elukas ka voolu võtab. Need andmed on ka iga seadme juures kindlasti kirjas, aga sõltuvalt suurusest ja võimsusest (ning lisade hulgast) jääb jooksulindi toitumine nii 300-900 vati vahele tunnis, mis teeb ühes kuus, kui treenida iga päev tunnike, kokku ca 6-20 kilovatti.
Foto: pixabay.com
Hind
Jooksulint ja sõudeergomeeter ning erinevad cross-trenažöörid pole just odavate killast, aga teenivad end kärmelt tasa. Olenevalt vajadustest ja võimalustest võid soetada ka kasutatud masina, võimekamate hinnad jäävad aga nii 1000-2000 EUR vahele.
Hooldus
Kui jooksulint koju toodud, siis viimane hea küsimus on: kuidas tema eest hoolt kanda? Õnneks on see üpris lihtne ja kindlasti ka hooldusjuhendis kirjas. Tolmuseid kohti pühi niiske lapiga, mootori ja lindi puhul aga, mis samuti vahel küll õlitamist, puhastamist või vahatamist võivad tahta, kiika kindlasti kasutusjuhendi poole. Raketiteadus aga pole õnneks seegi!
Jooksulint koju on Eesti kliimas igastahes hea mõte, ja kui tahad näha erinevaid mudeleid ja võimalusi, siis kiika meie kodulehele, meil valikut jätkub!
