Foto: Janeb13. Pixabay.com
Eestis on talved väga ettearvamatud. Ükspäev sajab vihma, järgmisel aga juba külmetab ja tuiskab lund. Kuna meil on talv iga-aastane nähtus, siis on Eesti riigis talverehvide kasutamine tehtud kohustuslikuks. Mis tingimustel ja millal võib talverehvid alla panna, vaatame kohe lähemalt.
Miks on talverehve üldse vaja?
Eestis on kõik neli aastaaega esindatud, sealhulgas ka väga vaheldusrikas ja etteaimamatu talv. Pea poole aasta jooksul võib oodata jääd, lörtsi, lund, tormi ja muid raskeid ilmastikuolusid.
Talverehvid on välja töötatud just nimelt sellistes oludes sõitmiseks. Need haakuvad lumise ja libeda pinnasega tunduvalt paremini ning on valmistatud spetsiaalsest kummisegust, mis peab külmakraadidele vastu.
Talverehvide kasutamisel tunned end talvistes oludes turvalisemalt. Iga autojuht teab seda hirmsat tunnet, kui vajutad pidurile, aga auto ei jää seisma. Talverehvidega püsib auto paremini teel ja pidurdusteekond lüheneb tunduvalt.
Millal võib talverehvid alla panna?
Nagu öeldud, on seadus ette määranud kohustusliku ajavahemiku, mil kõigil sõiduautodel peavad olema sobiliku märgisega talverehvid. Talverehvid on Eestis 2022. aastal kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Eraldi on välja toodud naastrehvide kasutamine. Neid on lubatud kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, eriti talviste ilmaolude korral ka 1. oktoobrist 30. aprillini.
Samas ei tasu rehvivahetust päris viimasele hetkele jätta. Sügisel tuleb hoolikalt jälgida ilma. Tihti on ööd väga külmad ning teedel on varajastel hommikutundidel salakaval must jää. Samas päeva peale sulatab päike jää ära. See periood on autoga sõidul eriti keeruline. Kui pead palju varahommikuti sõitma, tasub rehvivahetuse peale pigem varakult mõelda. Samamoodi on kevadel: kuna külma ilma võib päris pikalt tulla, ei tasu kohe rehvivahetusega kiirustada.
Aga ikkagi - millal võib talverehvid alla panna? Päris õiget vastust siin ei ole. Kindlasti peavad need all olema seaduses nõutud ajal, kuid vastavalt ilmale tuleb need alla panna kas varem või jätta kauemaks alla. Nii on kindel, et saad sõita liikluses ohutult.
Foto: Qimono. Pixabay.com
Naastrehvid või lamell - kumb on parem?
Talverehve on kahte sorti: naastrehvid ja lamellid. Võibki tekkida küsimus, kumb on parem või kumba meie kliimas eelistada. Ühest vastust neile küsimustele aga pole.
Kui lamellrehvil on seaduses nõutud kolme mäetipu ja lumehelbe tähis, kvalifitseerub see meie seaduse järgi talverehviks. Lamelli üheks plussiks peetakse, et sellega saab sõita aastaringi, mis tähendab seda, et kevadel ja sügisel ei pea rehvivahetuspunkti järjekorras ootama. Lamellrehvid on ka veidi vaiksemad ja soodsamad.
Samas naastrehvid on ekstra välja töötatud meie oludesse. Kui panna talvetestis kõrvuti lamell ja naastrehv, siis enamus kategooriates võidab naastrehv. See on ideaalne kinnisõidetud lume või jää peal, kui tingimused on eriti libedad. Naastrehv on mõistlik valik maapiirkonnas, kus lume- või libedatõrjet ei jõuta nii kiiresti teha või autojuhile, kes soovib, et tema sõit oleks eriti turvaline ning mitte ükski ilmateade ei paneks muretsema.
Võib aga juhtuda, et talv tuleb lumevaene. Samuti hoitakse põhimaanteed ning linnad tavaliselt lumest ja jääst puhtad. Musta asfaldi peal ei ole naastrehvil ühtegi eelist lamelli ees. Pigem vastupidi, need teevad rohkem müra ja kuluvad kiiremini.
Seega tuleks valik langetada arvestades oma sõidukogemust ja - harjumust. Mõlemad on heaks kiidetud ning sobivad talvistesse oludesse.
Kaua võib talverehve kasutada?
Nagu eespool juba mainitud, on talverehvide kasutamise kuupäevad seaduse järgi paigas, sealhulgas on ära määratud, millal võib naastrehve kasutada. Lamellrehvid on aastaringsed, naastrehvide kasutust suveperioodil tuleb aga piirata.
Kui mitu hooaega aga ühtede talverehvidega võib sõita? Siin ei saa päris täpselt öelda perioodi aastates, kuna iga inimese sõiduharjumused on erinevad ning rehvitootjate kvaliteet on samuti võrdlemisi kõikuv.
Üldiselt öeldakse, et rehvid peavad oma omadusi kaotamata vastu umbes 80 000 kilomeetrit. Lamellrehvid on pehmemast segust, kuna peavad sobima mõlemasse aastaaega, ning nende keskmine eluiga on 45 000 kilomeetrit.
Kuid alati ei saa ka kilomeetrite pealt otsust teha. Peale 4-5 aastat muutub rehvi kummisegu juba kõvemaks ning võib mõjutada haakuvust libeda ja märjaga.
Väga oluline on rehvidel mustrisügavus. Talverehvid on tavaliselt 4-5 mm, minimaalne lubatud on 3 mm. Sellest edasi on rehv juba liiga siledaks kulunud ning ei pruugi enam teel sõites nii usaldusväärne olla. Sellepärast on mõistlik soetada uued talverehvid, kuna nende peale saab kindel olla ja nad kestavad kauem.
Foto: Garnfinger. Pixabay.com
Kuidas oma talverehvide eluiga pikendada?
Selleks, et talverehvid oleksid alati oma ülesannete kõrgusel ning kestaksid võimalikult pikka aega, tuleb oma rehvide eest ka veidi hoolitseda.
- Kontrolli rehvirõhku. Koos madalama välistemperatuuriga kipub ka rehvirõhk langema.
- Hoiusta talverehve varju all ning võimalikult ühtlase temperatuuriga ruumis.
- Kontrolli regulaarselt mustrisügavust ning kas see on ühtlaselt kulunud.
Foto: Alexei_other. Pixabay.com
Kokkuvõtteks
See, millal võib talverehvid alla panna, oleneb suuresti ilmast. Mõistlik on rehvivahetus ette võtta juba varakult, aga naastrehvide puhul tuleb jälgida, et see jääks seaduses ettenähtud aja sisse.
Jälgi ilma ja sõida ohutult!
Talverehv Hankook Winter i*Cept Evo3 W330 275/45/R20, 110-W, XL, C, B, 73 dB
Min. tellimiskogus
–
2 tk
Ainult veebis
