Foto: pexels.com
„Leopoldvõimlemine algab nüüd ja kohe!
Sa löö kaasa, ära ole laisk ja lohe!
Tee kõik täpselt nagu mina, siis saad tugevaks ka sina
Kasvad ruttu, oled tubli, terve laps!“
(Esitaja Harry Kõrvits, helilooja Tõnis Kõrvits, sõnad Tiiu Vahi.)
Selle laulu ja harjutuste peal on üles kasvanud küll vähemalt kaks põlvkonda. Aga kas sa ka tead, et võimlemine on oluline osa aeroobsest treeningust, tugevdab südant, kiirendab vereringet, aitab langetada kaalu ja eemal hoida hulka halbu haiguseid?
Aeroobne treening – mida see üldse tähendab?
Aeroobne treening on ilmselt rohkem tuntud teise ja lühema nimetusega – kardio. Kardio reedab, et asi on seotud südamega, „aeroobne“ viitab aga sellele, et asjasse on segatud hapnik. Ja just nii see ongi – aeroobne treening, alates võimlemisest ja sörgist ning lõpetades näiteks võrkpalli ja ujumisega, kuuluvad kõik samasse pikaajalisema füüsilise pingutuse gruppi. Neid tehes vajab keha lisahapnikku ja kulutab nii seda kui ka süsivesikuid. Ning kõik see treenib südant ja kopse.
Aeroobse treeningu kasutegurid
Foto: pexels.com
Nagu juba mainitud, siis aeroobne treening treenib sinu kopse ja südant ning kõik see aitab tõrjuda mitmeid raskeid kroonilisi haiguseid, nagu diabeet, südameinfarkt ning aitab tublisti kaasa ka kaalu langetamisele.
Vahet pole, ka sinu trenni-abilisteks on seejuures vägev sõudeergomeeter (paati ja järve pole ju alati võtta), mängid sõpradega jalgpalli või käid igaõhtuselt jalgrattaga linnas tiirutamas, tulemused on samad – paraneb üldine vorm ja vastupidavus. Anaeroobne treening loob ka soodsa pinna hakata tegelema jõutreeninguga, ilma et kohe mõne lihase ära rebestaks või lihtsalt kolme sekundiga võhm otsa saaks.
Aga anaeroobne ehk jõutreening?
Foto: pexels.com
Aeroobne treening üksi pole sugugi nii võimas kui jõutreeningu ja kardio kombinatsioon – seda on tõestanud ka korduvad teaduslikud uuringud.
Miks aga kutsutakse jõutreeningut – raskuste tõstmist või ka omaenda keharaskust kasutavaid harjutusi anaeroobseks treeninguks? Ka siin on tegu hapnikuga, aga eesliide „an“ viitab sellele, et lisahapnikku keha üldiselt jõutreeningu puhul ei vaja, kuna tegu on lühiajalise tugeva pingutusega. See, et algajatel võib hing paelaga kaelas olla ja hapnik päris otsa saada, on juba teine teema – mida annab ka vältida, viies end esialgu kardioga paremasse vormi.
Jõusaal või kodune trenažöör, aga kui kardio tugevdas südant ja kopse, siis anaeroobne treening aitab suurendada jõunäitajaid ning muuta luid endid tugevamaks ja tervemaks.
Aeroobne treening õues
Foto: pexels.com
Anaeroobne treening on ses suhtes hea, et sinna alla kuulub hästi palju erinevaid alasid ning enamust neist saab harrastada just väljas värskes õhus. Olgu siis tegu tagaaias võimlemisega - joogamatid abiks! – hommikuse sörgi, ujumise, korvpalli, võitluskunstide, mistahes aeroobika või tantsimisega. Ka säärased toredad sportmängud nagu tennis, sulgpall, korvpall, jalgpall jne on ikkagi seesama vana hea anaeroobne treening. Ja parim lisaõhk kehale on teadupärast värske õhk!
Aeroobne treening tubastes tingimustes
Mida aga teha siis, kui väljas on seesama Eestimaa kurikuulus 6+ kuud kehva suusailma ja vahelduva eduga tuleb end kas juba posti järele minnes labidaga välja kaevata või on juba kesk veebruari lume asemel sihuke plörts-plärts-käes-on-märts ning ainsaks adekvaatseks jalanõuks kalamehekummikud? Appi tuleb sõber jooksulint ja muud säärased tubased vahendid. Kui kannatab spordiklubisse minna, on muidugi hea, aga kui rahakott, ilm või levivad viirused ei kannata, annab õnneks ka koduste vahenditega või mõningate soodsahinnaliste lisadega nagu joogamatt, venituslint jms toanurka treeningsaal püsti panna.
Kui tihti teha ja kui ägedalt teha?
Foto: pixabay pexels.com
Aeroobne treening saab oma võlujõu just sellest, et tegu on pikemaajalise ja järjepideva trenniga. Soovituslikult peaks aeroobse treeningu ette võtma 5x nädalas mõõduka koormusega trenni puhul või 3x nädalas, kui koormus on intensiivsem.
Jälgi oma pulssi ja koormust. Selles abistab sind sammulugeja, mida on olemas lihtsamas versioonis eraldi, aga mis kuulub päris kindlasti ka iga nutikella juurde.
Üle pingutada kindlasti ei maksa, ja kui ise ei tea, siis konsulteeri mõne asjatundjaga: perearst, spordiklubi treener, füsioterapeut jne. Seda eriti seepärast, et arvestada tuleb kindlasti oma tervise ja selle eripäradega, muidu võid treeninguga teha enam kahju kui kasu.
Mida alati rõhutatakse, on see, et sea endale kindel eesmärk, mida sa saavutada tahad – tugevamaks saada? Üldist füüsilist võimekust parandada? Kaalu langetada? Mingit lihasgruppi või kehaosa rohkem treenida?
Ja ära unusta sääraseid treeningu põhitõdesid nagu eelsoojendus ja vaikne mahajahutamine pärast intensiivsemat pingutust. Ning muidugi sobiv toitumine – taaskord, räägi oma ala spetsialistidega, ära lihtsalt guugelda – ja vesi, vesi, veelkord vesi.
Kokkuvõte
Niisiis - aeroobne treening on igasugune mitte liiga intensiivset pingutust nõudev ja lisahapnikku põletav liikumine, mis aitab kaasa kopsude ja südame paremale tööle. See aitab vältida mitmeid kroonilisi haigusi, tugevdab üldist tervist ja kombinatsioonis jõutreeninguga tugevdab kogu keha – organeid, lihaseid ja lausa luidki. Tuleb ainult endale eesmärgid paika panna ja nende poole rihtida, aga kõige olulisem kõige viimasena –
Igaüks teadma peab, üks ja kaks
et teeb võimlemine* head, üks ja kaks
üks ja kaks ja kolm ja neli
üks ja kaks ja kolm ja neli
kolm ja neli, üks ja kaks - nii kasvab laps.
*tee seda, mida naudid! Valikuid on palju ja need on kõik sinu!
